Uue tehnoloogiakooli näo loovad tema õpilased

Andres Sulg saab koodikoolis õppimise kõrval jätkata tööd päästjana. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Jõhvilane Andres Sulg ühendab edukalt programmeerimise õpingud ja päästjatöö ning hindab väga, et uudne tehnoloogiakool loodi kodu lähedale. Kätlin Krabbis tekitas kooli asukoht esiti kõhklusi, aga tartlanna kohanes kiiresti.

Tänavu loodud Jõhvi tehnoloogiakooli pääses kolme tuhande kandidaadi seast õppima 215, kellest viiendik on pärit Ida-Virumaalt.

Jõhvi komando meeskonnavanem Andres Sulg (33) ütles, et programmeerimise huvi oli tal juba varem ning ta otsis võimalusi, kus seda õppida. "Akadeemiline õpe eeldas minekut Tallinna või Tartusse. Kui tekkis võimalus kohapeal õppida, siis ma ei saanud sellest mööda minna."

Suur huvi uue kooli vastu tuli talle üllatusena. "Ma ei uskunud, et nii paljud tahavad tulla meie piirkonda õppima. Arvasin, et see tekitab pigem huvi kohalikes, aga väga palju õppijaid on ka mujalt Eestist ja välismaalt."

Erineb eelmistest õppimise kogemustest

Pärast kandideerimise esimest etappi veebis valiti Andres kuuesaja hulka, kes said kutse suvistele katsetele. Kolmenädalasel testperioodil ei tekkinud jõhvilasel enam kahtlust, et ta jääb sõelale. Ülesandeid tuli lahendada nii üksi kui koos meeskonnaga. "Olen harjunud meeskonnas töötama ja see võis anda mingil määral eelise. Just oskus arvestada teiste inimestega ja lugeda iseloome," arvas ta.

Kood/Jõhvi napsas ettevõtlusgalal kaks võitu

Ida-Viru aasta äritegu 2021

Kood/Jõhvi avamine annab Ida-Virumaale võimaluse astuda oma ettevõtluse arendamisel suure sammu tuleviku poole. Koolis arendatavad digioskused annavad maakonnale tõuke start-up-ettevõtluse arendamisel ning ka nüüdisaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lõimimisel tööstusettevõtlusega, mis on piirkonnas traditsiooniliselt tugev.

Ida-Viru aasta ettevõtjate sõber 2021

Kas kool saab olla edukas, kui seal ei ole õpetajaid? Võib-olla mitte iga kool, küll aga uuenduslik Kood/Jõhvi. Jõhvi koodikooli tulek maakonda on andnud maakonna digiteerumise ootusele korraliku kiirenduse. Ettevõtjatele annab ta aga kvalifitseeritud tööjõudu valdkonnas, kus tööjõupuudus on üha suurem ja suurem.

Andres lõpetas 2013. aastal sisekaitseakadeemia ning õppis enese arendamiseks eelmisel aastal kutsekoolis elektrikuks. Seega pole õppimisse pikka pausi jäänud. Samas erineb koodikoolis õppimine tema eelnevatest kogemustest.

"Praktikas näeb see välja nii, et meile on ette antud jada ülesandeid ja on teada, et jaanuari lõpus peab olema läbitud esimene osa. Aga see, kuidas ja mis tempos keegi edasi liigub, on igaühe enda otsustada. Kui mul on vaja mõne teema juures rohkem aega võtta, on see võimalus olemas. Mõne lihtsama ülesande peale pole aga vaja pikemalt aega raisata ja saan minna edasi," rääkis Andres, kelle sõnul käib suhtlus koolikaaslastega nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Suur pluss on Andresele veel see, et koodikoolis saab õppida töö kõrvalt. Kuigi õpe on tasuta, teadis ta kohe, et ühendab õpingud ja töötamise. "Kui ma ei oleks juba oma eluga nii kaugel, kus mul on tekkinud kohustused ja vajadused, siis oleks võimalik õppida ka täiskohaga. Aga mulle on püsisissetulek oluline. Akadeemilise õppe kõrval oleks töötada ilmselt keerulisem."

Andres ütles, et talle on huvitav nii programmeerimine kui päästjatöö ning kunagi tuleb teha valik ühe või teise töö kasuks. "Seda, kummale poole otsus kaldub, pole ma veel otsustanud."

Kas programmeerimises ja päästjatöös on midagi sarnast? "Mõlemas on väga oluline meeskonnatöö, oskus arvestada teistega, kohaneda ja näha suuremat pilti."

"Ida-Virumaal on kooli mõju suurem kui Tallinnas või Tartus"

Foto: Matti Kämärä

Jõhvi tehnoloogiakooli kaasjuht Karin Künnapas:

"Kood/Jõhvi on uutmoodi programmeerimiskool, mis töötab ilma õpetajateta ja klassitundideta ning on avatud kõigile täiskasvanutele, kes on omandanud vähemalt põhihariduse. Alates esimesest päevast hakkavad meie õppijad praktiliselt programmeerima ehk erinevaid ülesandeid lahendama ja selle kaudu õpivad nad programmeerimiskeeli.

Meie eesmärk on olnud algusest peale kaasata ka ettevõtjaid, et saaksime oma programmi arendada ja olla kindlad: meie õppijad saavad koolist kaasa oskused, mida on tööturul vaja.

Kood/Jõhvile panid aluse kaheksa Eesti idufirmade maastikul väga tuntud eestlast. Miks me tegime selle kooli Jõhvi? Arvan, et kooli mõju siinsele piirkonnale on palju suurem, kui oleks ühel uuel koolil Tallinnas või Tartus."

Sillamäe hakkas meeldima

Kätlin Krabbi (22) tuli koodikooli õppima Tartust ja pühendub praegu sada protsenti õppimisele. "Ma ei pea tööl käima, kuna tehnoloogiakoolis õppimine ja elamine on tasuta ning mind toetavad ka vanemad."

Infotehnoloogiapisiku ja esimese kogemuse sai Kätlin Jaan Poska gümnaasiumi valikainetest. "Nägin, et sujub väga hästi ja see on põnev." Eduelamuse sai ta ka siis, kui osales meeskonnas, kelle ehitatud lahingurobot võitis AHHAA robolahingu.

Eelmised kaks aastat õppis Kätlin Tartu ülikoolis infotehnoloogiat. Ta otsustas proovida, kuidas sobib õppimine uudses programmeerimiskoolis.

"Algul olid mul väga suured kõhklused, kas ma hakkaksin Ida-Virumaal koolis käima, kui kogu elu on Tartus. Aga kolmenädalase testperioodi järel hakkas mulle esiteks Sillamäe meeldima − see on väga ilus koht. Ja teiseks on võimalik iga kell kodus käia, keegi ei hoia mind siin kinni."

Pigem eelistab Kätlin ise suure osa ajast koolis kohapeal olla. "Tunnen, et siin on rohkem motivatsiooni. Tänu sellele, et on töökeskkond ja inimesed ümberringi, kes samal ajal koodivad. Kuna mul on põhi all, siis tundub, et mul on mingil määral praegu kergem kui neil, kel puudub varasemast igasugune kogemus. Ma lähen kiiremini edasi."

Tööandjate järjekorda Kätlini sõnul veel ukse taga ei ole. "Vara veel. Praegu tahaks keskenduda sellele kogemusele, mille siit saame, ja koolist maksimumi võtta. Aga olen kuulnud, et need, kellel on vaja käia tööl, on selle võimaluse ka leidnud."