L, 26.11.2022
Sillamäe gümnaasium on võitnud kümne aastaga usalduse nii kohapeal kui kaugemal
Sillamäe gümnasistid hindavad kooli head õhkkonda. Foto: Mati Kämärä / Põhjarannik
Sillamäe gümnaasium
Sillamäe gümnaasium on võitnud kümne aastaga usalduse nii kohapeal kui kaugemal
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Sillamäe gümnaasiumist sai kümne aasta eest maakonnas puhta gümnaasiumi teerajaja. Olgugi et praeguseks on Jõhvi ja Kohtla-Järvele kerkinud uus riigigümnaasium, pole õpilaste arv mitte vähenenud, vaid kasvab, rõõmustab direktor Arno Kaseniit.

Kui võtsite vastu väljakutse avada Ida-Virumaal esimene puhas gümnaasium, kas uskusite, et tähistate direktori ametis kooli kümne aasta juubelit?

Alguses mõtlesin, et viiest aastast aitab küll ja siis annan "valmis kooli" üle. Aga mis seal salata − see töö on hakanud meeldima. Paralleelselt teen ka õpetajatööd.

Tulite Sillamäele Rakverest, kus juhtisite vene gümnaasiumi ja lõpus tegelesite selle üleandmisega Rakvere gümnaasiumile. Siin saite midagi uut luua.

Asusin tööle 1. oktoobril 2011. aastal. 31. jaanuaril 2012. aastal kanti gümnaasium ametlikult asutuste ja ettevõtete registrisse ning seda päeva tähistame kooli sünnipäevana. Õppetööd alustasime 1. septembril nagu teisedki koolid.

Visioonist, mille ma direktoriks kandideerides konkursikomisjonile esitasin, on peaaegu kõik ideed ellu viidud.

Loodava kooli suur pluss oli, et meil oli olemas maja, kuhu kolme kooli gümnaasiumiklassid üle tulid. Kohe, kui lõppes Astangu kooli tegevus, alustati majas renoveerimistöid. Esimene etapp oli maja soojustamine, mida linn ja riik koos rahastasid. Mõni aasta hiljem renoveerisime kõik õpperuumid. Sel õppeaastal lõppes köögi ja söökla remont.

KOOLI ALGUSEST PEALE JUHTINUD ARNO KASENIIT: "Ikka on huvitav!"
KOOLI ALGUSEST PEALE JUHTINUD ARNO KASENIIT: "Ikka on huvitav!" Foto: Matti Kämärä (Põhjarannik)

Visioonist, mille ma direktoriks kandideerides konkursikomisjonile esitasin, on peaaegu kõik ideed ellu viidud.

Kohe alguses ei pidanud ma tähtsaks ainult lennuki hoogsat õhkutõusu, vaid ka jätkusuutlikkust. Seda, et me lendaksime võimalikult kaua ja püsivalt. See tähendas, et oli vaja kujundada püsiv personal keeleoskajatest ja ainetundjatest õpetajatest ning luua mikrokliima, mis ei tõukaks õpilasi majast ära. Mitte ainult füüsilisel, vaid ka psühholoogilisel keskkonnal on väga oluline roll.

Kümnenda klassi õpilased on tagasisides alati maininud, et meil on väga hea mikrokliima ning vastutulelikud ja professionaalsed õpetajad.

Kas see tähendab, et teete nõudlikkuses järeleandmisi?

Alati on mõningane vastuolu nõudlikkuse ja õpilase arengu toetamise vahel. Üks võimalik strateegia on selline, et kui oled õppinud kõndima, siis kõnni ja meie enam sinul käest kinni ei hoia.

Aga tihtipeale tuleb kukkunud või kõrvalekaldunud õpilase juurde ikkagi minna ja küsida, millistel põhjustel võlgnevused tekivad. On need kodused probleemid, laiskus või arvutisõltuvus, mis hoiab öösiti üleval. Paljud hakkavad ka juba gümnaasiumi ajal tööd otsima ja tundidest ära jääma. Iseenesest ei ole paha, kui noored tööeluga kokku puutuvad, aga parem, kui see juhtuks koolivaheaegadel ega segaks õppimist.

Teie põhimõte on, et kui noor vajab käehoidmist, siis te seda pakute?

See pole päris käehoidmine, aga kui on probleem, suuname n-ö valgusvihu sellele õpilasele. Tegeleme ja suhtleme tema ning ta vanematega rohkem kui muidu. Põhimõte on selles, et õpilane ei jätaks ühtegi kahte parandamata. Anname igal juhul võimaluse tal targemaks saada.

Kui õpilane näeb, et õpetajad on ükskõiksed ega hooli, siis see ei motiveeri. Kui hoiame tähelepanu õpilaste tegemistel, hakkavad asjad liikuma.

KOOLI ILUSAIM TRADITSIOON: Jaanuari lõpus pidi toimuma Sillamäe gümnaasiumi kümnes noorteball, aga see lükkus märtsikuusse. Gümnasistid valmistuvad traditsiooniliseks balliks alati mitu kuud, sukeldudes seltskonnatantsude maailma ja hankides kleidid-ülikonnad, millega võiks häbenemata osaleda kõige peenematel üritustel. Balli peakorraldaja Margit Karina-Tarassova leiab, et noor inimene peab oskama nii riietuda kui ka tantsida − see on osa eetikast ja esteetikast.
KOOLI ILUSAIM TRADITSIOON: Jaanuari lõpus pidi toimuma Sillamäe gümnaasiumi kümnes noorteball, aga see lükkus märtsikuusse. Gümnasistid valmistuvad traditsiooniliseks balliks alati mitu kuud, sukeldudes seltskonnatantsude maailma ja hankides kleidid-ülikonnad, millega võiks häbenemata osaleda kõige peenematel üritustel. Balli peakorraldaja Margit Karina-Tarassova leiab, et noor inimene peab oskama nii riietuda kui ka tantsida − see on osa eetikast ja esteetikast. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Koolijuhina taotlete te mõnusat õhkkonda nii õpilastele kui ka töötajatele. Osalete sotsiaalministeeriumi peresõbraliku tööandja programmis, mille eesmärk on muuta organisatsiooni kultuuri ja keskkonda püsivalt peresõbralikumaks. Pole just tavaline, et tööandja märkab seda, kui töötaja laps lõpetab kooli või abiellub, või tunnustab töötajat siis, kui tema laps saavutab mõnel konkursil või olümpiaadil hea koha.

Jah, oleme peresõbraliku tööandja konkursil kaks korda pronkstaseme saavutanud. Prioriteet on õpetaja tervisel ja heaolul, see on pikaajaline investeering. Üks oht on ju alati läbipõlemine. Me ei taha, et õpetaja peaks valima oma klassi laste õpetamise ja oma haige lapse põetamise vahel. Ütlemegi, et ole kodus, kuni laps saab terveks. Meie saame töö igal juhul ümber korraldada, aga õpetaja oma pereelu ei pruugi − kõigil ei ole lapsehoidjaid.

Igal juhul toetame seda, et õpetajad oleksid terved, rõõmsad ja teotahtelised ega põleks läbi. Siis on ka õpilastel parem.

Milliseid valikuid Sillamäe gümnaasium oma õpilastele pakub?

Pakume valikkursusi neljas õppesuunas. Kolm on traditsioonilised: reaal (alasuunad majandus ja informaatika), humanitaar (keeled ja sotsiaalteadused) ning looduse õppesuund (meditsiin ja keskkond). Mul on hea meel, et pärast mitu aastat pingutust õnnestus meil koostööpartneriks saada sisekaitseakadeemia − algul pidasid nad meid liiga tillukeseks. Saame nüüd pakkuda ka sisekaitse suunda, mis on väga hästi korraldatud.

Toetame ka seda, kui õpilane valib mõne kõrgkooli pakutava e-kursuse, näiteks õiguse alused või astronoomia, mida me ise ei õpeta. Teatavas mahus saame seda ka finantseerida.

Oleme ühinenud ka ettevõtliku kooli, liikuma kutsuva kooli ja tervist edendava kooli programmidega. Peale selle on meil ka koostöölepingud kõrgkoolidega ning need sunnivad meid rohkem pingutama. Mugavustsoonist välja trügimine hoiab elus, näiteks otsus, et teeme spordipäeva Alutagusel või osaleme Euroscola konkursil ja käime Strasbourgis.

Toon − naljaga pooleks − ühe paralleeli: üks veoauto veab tohutul hulgal tibusid. Kurtmisele, et sul on ju nii raske koorem, vastab autojuht: "Ei ole midagi raske, ma peksan vastu kuuti, siis linnud on kogu aeg õhus ja koorem poole kergem." Meil on ka osa õpilasi kogu aeg "õhus" ja nii raske see koolielu ka ei ole.

1. septembril 2012 langes kate Sillamäe gümnaasiumi tahvlilt ja koolipere alustas oma esimest õppeaastat.
1. septembril 2012 langes kate Sillamäe gümnaasiumi tahvlilt ja koolipere alustas oma esimest õppeaastat. Foto: Erakogu

Kas eesti keele õpetamine on Sillamäe gümnaasiumis heal järjel?

Kindlasti on meie tähelepanu ka eesti keele õpetamisel, kuna sada protsenti meie õpilastest on muu kodukeelega. Pakume kolmandiku võrra rohkem eesti keele kursusi, kui riiklik õppekava nõuab. 60 protsenti meie õppekavast moodustavad eestikeelsed kursused.

Me ei ole tahtnud muutuda keeltekooliks, aga samas annab keelteoskus võimaluse lugeda rohkem informatsiooni eri keeltes ja kandideerida eri koolidesse. Igal aastal on meie lõpetajad läinud ka välismaale õppima, neid on olnud mõnel aastal lausa kümnes riigis.

Enamik lõpetajaid valib siiski Eesti kõrgkooli. Kuidas nemad hakkama saavad?

Raskusi võib tekkida matemaatikaga, mis on meil vene keeles. Kui kõrgkoolis tuleb kõrgem matemaatika eesti keeles, eks nad siis pingutavad. Raskustega, aga saavad hakkama. Eesti keeles saavad nad baasteadmised, aga aktiivne eesti keeles lugemise ja suhtlemise võimalus avaneb kõrgkoolis.

Vahepeal muutus Sillamäe gümnaasium Kohtla-Järve noorte seas nii populaarseks, et käiku läksid lausa eraldi bussiliinid ja eelmisel õppeaastal suurenes teie õpilaste arv peaaegu saja võrra.

Tellitud bussid toovad meile endiselt õpilasi nii Järve kui ka Ahtme linnaosast, aga situatsioon on selles mõttes stabiliseerunud, et enam ei ole ülejooksikuid, kes on tulnud keset õppeaastat.

Kümnendasse klassi oli sel õppeaastal 140 kandidaati, nendest kaks kolmandikku mujalt ja kolmandik Sillamäelt, kus põhikoolilõpetajate arv on vähenenud. Kandidaatide nimekiri oli pikk ja tuli sõeluda: vastu võtsime 40 Sillamäelt ja 60 mujalt.

Iga omavalitsus maksab oma õpilaste eest, sellega saab katta tegevuskulusid. Oleme saavutanud õpilaste arvu, mille puhul riik finantseerib kooli õpetajate palkasid täiel määral. 250 õpilasega gümnaasium on minimudel, kus kõik õpetamisega seotud kulud katab riik, meil on praegu 266 õpilast.

Kas suudate sellist gümnasistide arvu hoida ka edaspidi?

Muidugi peame arvestama, et nii Sillamäe linnas kui Ida-Virumaal tervikuna üheksanda klassi lõpetajate arv väheneb, lähima kümne aasta jooksul umbes neljandiku võrra.

Järgmise kümne aasta teema on, kuidas me suudame teiste gümnaasiumide ja Ida-Virumaa kutsehariduskeskusega koostööd teha. Kogu vabariik läheb seda teed, et kutseõppeasutused ja riigigümnaasiumid teevad koostööd, kus üldaineid annavad gümnaasiumid ja erialaaineid kutsehariduskeskused ning minnakse ühtsele keskhariduse standardile.

Tulevikus võiksime meiegi õpetada kutsehariduskeskuse õpilastele näiteks matemaatikat ja ajalugu. Ida-Virumaal on ju suur mure õpetajate, eriti eesti keelt kõnelevate õpetajate nappus ja meil on need õpetajad olemas.

Kuna gümnaasiumisse tulnute seas on mingi hulk õpilasi, kes lähevad pärast kutseharidusse, on võimalik, et hakkame koostöös kutsehariduskeskusega neile valikkursustena erialaõpet pakkuma.

Kas see, et Sillamäe gümnaasiumi omanik on linn, mitte riik, asetab teid ebasoodsamasse olukorda?

Riigigümnaasiumide suureks plussiks on uued hooned, uus õppekeskkond ja haridusministeeriumi korralik toetus nii rahalises mõttes kui ka metoodiliselt näiteks juhtide ja õpetajate pidevate koolituste ning e-kursuste vahetamise näol. Riik on riigigümnaasiumidega loonud ühtse arusaamise keskharidusest ja meiegi peaksime sellesse võrgustikku kuuluma, et ei tuleks ise jalgratast leiutada. Sest kõik, keda me õpetame, on Eesti inimesed.

Märksõnad
Tagasi üles