JUHTKIRI ⟩ Miks Ida-Viru tööpuudus on ikka riigi suurim?

Foto: Sille Annuk / Postimees

Hea uudis on, et tööpuudus on Ida-Virumaal eelmise aastaga võrreldes langenud. Kui mullu veebruaris ulatus see üle 14 protsendi, siis praegu on see 10,5 protsenti.

Halb on aga see, et töötuse tase on kõikvõimalikest pingutustest, programmidest ja meetmetest hoolimata Ida-Virumaal endiselt ülekaalukalt suurem kui üheski teises maakonnas. Ka 2019. aasta tasemest on Ida-Viru praegune töötuse määr veel protsendi võrra suurem.

Eesti keskmine töötuse määr on näiteks 6,9 protsenti ja tabeli lõpus Ida-Virumaale kõige lähemal oleval Valgamaal 9,3 protsenti. Seda olukorras, kus majandus kasvab hooga ja ettevõtjad räägivad üha enam tööjõupuudusest.

Et suur töötuse tase on Ida-Virumaal muutunud krooniliseks, annab märku, et tööandjate ja töötajate huvide kokkuviimisel on suured tõrked.

Kõik eeldused tööpuuduse vähendamiseks Eesti keskmise määrani on justkui olemas. Ettevõtted otsivad töökäsi, töötukassa inimesed nõustavad ja pakuvad lahendusi, töötajate ümberõpet korraldavad koolitusfirmad, kutsehariduskeskus ja ka kolledžid.

Koolitajad ütlevad, et küll nad õpetaks inimesi ümber, kui teaks vaid, kelleks on vaja õpetada. Ettevõtjad jällegi väidavad, et peavad koolitatud inimesi nende tööle võtmisel sageli algusest peale õpetama asuma või siis töötajaid hoopis kas mujalt Eestist või isegi piiri tagant tooma.

Nendest vastuoludest arusaamiseks oleks vaja põhjalikku uuringut. Aga küllap veelgi enam seda, et ettevõtted, kes kavatsevad Ida-Virumaale tulla või siin tegevust laiendada, annaksid võimalikult varakult nii siinsetele õppeasutustele kui ka töötukassale oma soovidest teada.

Samas on oluline tugevdada ka siinseid kolledžeid, sest tippspetsialiste poole aastaga ei koolita.