Imelise polümeersavi piiramatud võimalused

Selle vahva jänese meisterdamiseks kulus Edita Klimaševskajal kuu aega. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kohtla-Järve kultuurikeskuses avati Toilast pärit kunstniku Edita Klimaševskaja ehete ja mänguasjade näitus "Imeline polümeersavi". Väljapanek kinnitab: polümeersavi pakub materjalina autori fantaasiale piiramatult võimalusi.

Polümeersavist voolimine on Edita Klimaševskaja ammune hobi. Tema meisterdatud esemed on kultuurikeskuses enda alla võtnud mitu klaasvitriini, ent see pole kaugeltki kõik, mille kunstnik vabal ajal loonud on − näitusele tõi ta ainult kõige lemmikumad. Näitusel on väljas ka polümeersavi näidised.

"Elukutselt olen raamatupidaja. See on üksluine ja sugugi mitte lõbus töö, hing aga ihkab midagi helget ja emotsioone," rääkis ta. "Võib-olla sellepärast hakkasingi vabal ajal käsitööd tegema. Katsetasin ja õppisin nii mõndagi, kuid polümeersavi vallutas mu südame − voolin juba kümme aastat. Armastan seda materjali tänu selle lihtsusele ja piiramatutele võimalustele − polümeersaviga saab kodus töötada, kasutades kõige tavalisemat praeahju."

Ühisnäitustel on Klimaševskaja osalenud nii Ida-Virumaal kui ka pealinnas. Ta on käinud rahvusvahelistel foorumitel ning osalenud eri riikide meistrite töötubades. Kõik see on aidanud tal end kõvasti arendada ning tal on, millega vaatajaid üllatada. Tema valmistatud imelised ehted on tehtud eranditult savist, värve peaaegu kasutamata − värvilisi mustreid saab mitmevärvilist savi kombineerides. Ehteid kaunistavad "pärlidki" on tehtud polümeersavist, ehkki palja silmaga neid pärishelmestest ehk ei eristagi. Ripatsite ruumilised vormid on kõigest silmapete ja autori käteosavus.

"Polümeersavist voolimisega saab põhimõtteliselt igaüks hakkama. See materjal ei ole mõeldud ainult superprofessionaalidele, vaid sellega tulevad suurepäraselt toime ka algajad käsitöömeistrid ning isegi lapsed − vaja on vaid soovi ja veidi vaba aega. Polümeersavi on paindlik materjal nagu plastiliingi ning kui voolimisprotsessis midagi untsu läheb, saab tehtud vigu alati parandada: materjali juurde panna, tasandada, siluda, osadeks lahti võtta ja uuesti voolida..."

Lihtsamate ripatsite meisterdamiseks kulub Edita Klimaševskajal keskmiselt kolm tundi, mõne keerulisema ehte tegemiseks viis-kuus tundi. Mänguasja valmistamiseks võib kuluda ka kuu aega. Käsitöömeistri sõnul juhtub sageli ka seda, et ta hakkab tegema ühte asja, aga lõpuks valmib midagi hoopis muud − savi ise annab vihjeid.

Kümne aasta jooksul on Klimaševskajal kogunenud rohkelt polümeersavist ehteid ning ta käib neid aeg-ajalt laatadel müümas ja nendega moehuvilisi rõõmustamas. Ka käesoleva näituse lõppedes saab seal väljas olevaid ehteid soovi korral osta.

Kogenud käsitöömeistrina jagab Klimaševskaja oma oskusi meeleldi ka teistega: 22. ja 29. aprillil korraldab ta meistriklasse Toila loomekeskuses.