Miks Narva juhid 20 aastat venemeelseid kaitsesid?

Pärast enam kui 20aastast võitlust on lõpuks punategelaste nimed Narva tänavatelt kadunud. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Kui praegu saab laiem üldsus uudistest teada sellest, et Narvas läks kunagiste punarevolutsionääride auks nimetatud Daumani ja Tiimanni tänaval nimesiltide vahetuseks, siis ehk väga paljud ei mäletagi, et võitlus nende nimede äravahetamise nimel algas üle 20 aasta tagasi. Just nii kaua suutsid kaks punarevolutsionääri Eesti Vabariigile vastu panna ka ammu pärast oma surma.

Esimesena tõstatas punategelaste nimeliste tänavate küsimuse Põhjarannik, kui ühes 2002. aasta veebruarikuu numbris ilmus arikkel "Narva linn austab endiselt kommunistlikke punamõrtsukaid".

Seotud elanike represseerimisega

"Kui Narva linn end tänavu 24. veebruaril lipuehtesse rüütab, lehvivad trikoloorid ka Daumani ja Tiimanni tänaval. Kuigi enamikule narvalastest on need tänavanimed teada, ei tea suurem osa, et Ans Dauman (Daumanis) ja Albert-August Tiimann olid tegelased, kes tegid kõik, et Eesti Vabariik sündimata jääks," kirjutas leht.

Juba toona rääkis ajaloolasest endine Narva poliitik ning siis rahvastikuministri ametis olnud Eldar Efendijev, et Tiimanni- ja Daumani-nimelise tänava olemasolu Narvas on kohatu, sest neid mehi pole põhjust austada. "Nad osalesid represseerimistes ning nende allkirjad on dokumentidel, mille alusel väga paljud inimesed hukati," rääkis Efendijev.

Selle kohta, kui palju süütuid inimesi Tiimanni ja Daumani korraldusel Vabadussõja paiku Narvas hukati, on erinevaid arvamusi, kuid räägitud on umbes 150 inimesest.

Meeste julmusest annab tunnistust punavägede Eesti pealetungi ajal deklareeritu: kui Eesti pool laseb taganedes õhku Narva sillad, ehitab Punaarmee uued sillad pursuide laipadest.

Mida Dauman ja Tiimann Narvas tegid? 

Ants Dauman (Ancis Daumanis)

Foto: Vikipeedia

* 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal valiti Dauman Narva linnapeaks, pärast seda Narva linnanõukogu esimeheks, oli Narva tööliste saadikute nõukogu esimees jaanuarist märtsini 1918 ja oktoobrist 1917 Narva sõja-revolutsioonikomitee esimees. Pärast Saksa okupatsiooni algust Eestis (veebruar 1918) tegutses ta partisanisalga ülemana Narvaga piirnevas Jamburgi piirkonnas.

* Dauman organiseeris Narva töölistest 4. Narva töölispolgu ja oli ka ratsasalga komandör (5. märtsist 29. maini 1918). Töölispolgust sai Punaarmee 6. diviisi tuumik, mille koosseisus osales Nõukogude Venemaa vägedega Eesti iseseisvuse vastases Eesti Vabadussõjas.

* Gattšina diviisi ja hiljem 6. kütidiviisi sõjakomissar − maist kuni 22. detsembrini 1918. Edasi tegutses juba Lätis.

Foto: Vikipeedia

Albert-August Tiimann

* 1917. aastal pärast veebruarirevolutsiooni sai A. Tiimannist Narva kommunistide ja nõukogude täitevkomitee juhtiv tegelane.

* Eesti töörahva kommuuni ajal töötas Narva täitevkomitee esimehena.

* Oli 1918. a tsiviilelanike vastu suunatud repressioonide otsene osaline täitevvõimu esindajana. Rahvusarhiivis on hoiul teadaanne, mille järgi "igasugused läbiotsimised Narva kreisi piirkonnas võivad aset leida Narva linna Täidesaatva komitee ehk Kontrrevolutsiooniga võitlemise komisjoni orderi põhjal toime pandud saada".

* 5. detsembril 1918 asutatud Narva kontrrevolutsiooni vastu võitlemise komisjon alustas koostöös Narva täitevkomiteega arreteerimisi ja "valgekaartlaste" lähedaste hulgast pantvangide võtmist. 14. jaanuarini 1919 võeti Narvas vabadus 208 inimeselt. Kontrrevolutsiooni vastu võitlemise komisjoni ja Narva täitevkomitee kirjavahetuse kohaselt hukati kuni 14. jaanuarini 1919 Narvas 34 inimest, neist 19-le pandi süüks kriminaalkuritegusid, mitte nende poliitilist meelsust või vaenulikkust uue režiimi vastu.

* Detailsema vangide karmi kohtlemise kirjelduse ja hukkamise kohta leiab andmeid kahe Narva õigeusu vaimuliku − Dmitri Tšistoserdovi ja Aleksander Volkovi − mahalaskmist uuriva komisjoni materjalidest.

(Tartu ülikooli poolt kohanimenõukogule edastatud rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisbüroo peaspetsialisti-teaduri Valdur Ohmanni õiend)

Kodanikuühiskond aktiveerus

Pärast seda kui Põhjarannik teemat kajastas, aktiveerusid ka erinevad kodanikuühendused, kes hakkasid tänavate ümbernimetamist nõudma. 2003. aasta kevadel oligi esimene tõsisem katse, ümbernimetamiseks koguti ka allkirju. Tookord võttis linnavalitsus küsimuse ka arutada, kuid siis ümbernimetamisest loobuti, tuues põhjenduseks, et aadresside muutmine läheks linnarahvale rahaliselt kalliks. See ei vastanud küll tõele ning kõlas pigem ettekäändena.

Tookord sekkus olukorda ka siseministeeriumi juures tegutsev kohanimenõukogu. "Meie nõukogu on arvamusel, et need kaks tänavat tuleb tõepoolest ümber nimetada, sest me oleme selle kohta palju pöördumisi saanud. Probleem on nende isikute ajaloolise rolliga, kelle nimi on linnas tänavatele antud," ütles siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse osakonna nõunik Elvi Sepp 2003. aasta maikuus.

Edaspidi unustasid Narva võimud probleemi, ehkki aeg-ajalt tuletati neile seda meelde.

President sekkus

Tõsisemalt tõusis küsimus taas päevakorda viis aastat tagasi, kui Narvas võeti nõuks, et Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul tuleb piinlik olukord riigivastaste isikute nimeliste tänavatega lõplikult lahendada. Ent ka siis ei saanud sellest asja.

Aastal 2018 saatis endine narvalanna Virve Kaljuste-Tootsi president Kersti Kaljulaiule sel teemal emotsionaalse e-kirja. "Need kaks meest olid juhtivad töötajad ja nende käsul loobiti noori vangilangenud vabadussõdalasi sibiaukudesse ELAVALT. Mäletan, et mu ema, kes siis oli laps, nägi, kui neid hiljem sealt välja toodi, ja mu isa rääkis sellest. On ka teisi veneaegsete tegelaste tänavanimesid. On selline asi võimalik, et juba 2003. aastast alates on see küsimus olnud arutusel, kuid midagi ei tehta selle lahendamiseks?" kirjutas ta.

Seepeale valmistas linnavalitsus jälle volikogule ette eelnõu tänavanimede ümbernimetamiseks, kuid ikka ei tulnud midagi. Mitmed volikogu liikmed rääkisid Põjarannikule toona sellest, kuidas tegu on tõsise küsimusega, mille kohta tuleks suisa rahvaküsitlus korraldada.

President Kaljulaid viitas pärast seda veel korduvalt Narva juhtidega kohtudes piinlikule probleemile, kuid iga kord leidus sellele mingeid takistusi. Lihtsalt ei läinud see ka kohe pärast seda, kui linnapeaks sai Katri Raik, kes küll mõistis, et olukord vajab lahendamist, kuid väitis, et Narva jaoks ei ole tegu esmatähtsa küsimusega.

Kuni lõpuks selle aasta jaanuaris jõudsid Narva võimud otsuseni tänavanimed ära muuta. Narva linnavolikogu 26. jaanuari istungil kiitsid saadikud heaks linnavalitsuse eelnõu nimetada Ancis Daumani tänav ümber Kivilinna tänavaks ja Albert-August Tiimanni tänav Soldina tänavaks.

Lätlasest linnapead kiideti Narvas Läti presidendile

2016. aastal külastas Narvat Valdis Zatlers − Läti Vabariigi president aastatel 2007-2011. Ta kohtus Narva Astri keskuse Rahva Raamatu kaupluses lugejatega ja esitles oma elulooraamatu venekeelset varianti "Vot kto ja!" ("Vaat, kes ma olen!"). Tookordsel kohtumisel tõusis esile üks eakam navalanna, kes pidas Zatlersile ülevoolava kõne ja rääkis, kuidas Narvat ühendab Lätiga see, et Narva "esimene linnapea" oli samuti lätlane, "suurepärane inimene" Ancis Daumanis. Zatlers tookord sellele teemale siiski pikemalt peatuma ei jäänud.

Minister: nimed ei vasta seadusele

Juulis 2020 pöördus Narva võimude poole riigihalduse minister Jaak Aab, kes kirjutas:

"Tulenevalt vajadusest anda vabariigi valitsuse seisukoht riigikogu liikmete algatatud kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõule, arutas valitsus pühendusnimedega seonduvat tänavu 23. juulil toimunud istungil. Valitsus otsustas toetada riigikogu liikmete algatust lisada kohanimeseadusesse täiendus, mille kohaselt ei või isikunime pühendusnimeks määrata, kui isik on tegutsenud Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastu.

Ühtlasi märgiti, et Ants Daumani ja Albert-August Tiimanni tänavanimed on vastuolus kohanimeseadusega ja need tuleb kohanimeseaduse järgi ära muuta. Nimetatud sättes on nõue, et ametlikku kohanime peab muutma, kui kohanimi on vastuolus kohanimeseaduse nõuetega.

Sealhulgas peab kohanime määramise puhul olema välistatud kohanime sobimatus Eesti aja- ja kultuurilooga.

Eeltoodust lähtuvalt palun esimesel võimalusel võtta päevakorda Ants Daumani ja Albert-August Tiimanni tänavanimede küsimus ning tulenevalt kohanimeseadusest korraldada tänavanimede asendamine Eesti aja- ja kultuurilooliselt sobivate nimedega."

(Riigihalduse ministri märgukirjast Narva linnavolikogu esimehele Irina Janovitšile ja linnapea Aleksei Jevgrafovile)

21 aastat kestnud mõtisklus

Ajaloolane ja keskerakondlasest riigikogu liige Küllo Arjakas ütles 21 aastat tagasi meile Tiimanni ja Daumani tänava kohta, et küllap linnavõimud on lihtsalt unustanud, et Narva tänavad kannavad sobimatuid nimesid. "Tänavate ümbernimetamine on Narva linnavõimude pädevuses ja usun, et nad saavad tänu Põhjarannikule natuke mõtiskleda uute tänavanimede üle," sõnas ta.

Mida ütleb ta nüüd, nii palju aastaid hiljem? "Ma arvan, et kindlasti ei väärinud see protsess 21 aasta pikkust menetlemist. Teadmised ajaloost on selle aja jooksul väga tuntavalt süvenenud, aga nende kodanike suhtes tekkinud hinnangud on püsinud julgelt 21 aastat ja rohkemgi, nii et Narva praegune linnavõim võiks selle epopöa väärikalt lõpetada."