/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2023/05/26/15348362t1h3838.jpg)
Mis tunne on, kui sinu esiisad on ehitanud Edise ja Purtse linnuse ning Jõhvi kiriku või pannud aluse tervele Narva-Jõesuu kuurordile? Eelmisel nädalal sai selle küsimuse esitada lausa kahe võimsa suguvõsa esindajatele: Taubedest põlvnenud Timo Hellenbergile Jõhvis ja Adolf Hahni kümnele järeltulijale, kes külastasid Narva-Jõesuud.
Timo Hellenberg tunnistas Jõhvi Mihkli kirikus, et on eriline ja hea tunne viibida pika ajalooga hoones, mille ehitamises on tema esivanemate käsi mängus olnud. "Taubed on Ida-Virumaad sajandeid mõjutanud ja perekonna pärand on ikka elus," rõõmustas ta.
Kui Timo Hellenberg oli väike poiss, jutustas vanaema Aili talle ilusast Purtse jõest. Ta rääkis, et seal elab jõesilm, mida Taubed armastasid süüa. "Vanaema tavatses mulle öelda: "Mine ja vaata, kas silmud on Purtse jões alles.""
Nüüdseks on ta silmud ära proovinud − küll mitte Purtse jõest − ega suuda neist vaimustuda. Küll aga hoiab Timo Hellenberg hoolega oma pere lugu Purtse jõe silmudest, mida on edasi jutustatud põlvkonnalt põlvkonnale. Nagu jutustas väikesele Timole vanaema Aili, kuigi ta polnud ise Eestis käinud, sest see Taubede perekonnaharu on juba mitusada aastat Soomes elanud.
Taubede hulgas oli palju sõjaväelasi
Kuidas Taubed Soome sattusid?
Timo Hellenberg andis sellest detailse ülevaate, mis lühidalt kokku võttes on selline: Purtse mõisniku pojana sündinud Berndt von Taube oli sõjaväelane, kes teenis viiskümmend aastat Rootsi sõjaväes ja päris isalt Purtse mõisa, mille ta 1621. aastal Eestimaa kubernerile Jakob De la Gardie'le maha müüs. Sõjaväelased olid ka Berndt Taube poeg Claes Johan, kes teenis Karjalas ja oli Viiburis mõisaomanik, ning tolle poeg Wolter Ludwig, kes Põhjasõja ajal Viiburist lahkus ja kolis elama praegustele Soome aladele.
"Tänavu juunis möödub 300 aastat, kui Wolter Ludwig hukkus Harjavalta lahingus Soomes, olles enne mitu korda haavata saanud. Kontsert, mille me Jõhvis korraldasime [muuseumiööl esines Jõhvi Mihkli kirikus Lempäälä kiriku koor Pietari & Kalat − toim.], oli ka selleks, et mälestada Wolter Ludwigit ja meie pere erakordset ajalugu," tõdes Timo Hellenberg.
Et toetada kultuuripärandit, rajas Timo Hellenberg Taubede mälestusfondi (Taube von der Issen Heritage Fund). "Mulle oli väga positiivne üllatus, et Jõhvi muuseumi selts on nii aktiivne. Taube mälestusfondi esimene projekt oli Jõhvi kindluskiriku muuseumile kõlarite soetamine."
Jõhvi kindluskiriku muuseumi eestvedaja Anne-Ly Reimaa arvas, et kindlasti leiab koostöökohti ka tulevikus. "Timol on suurepärased teadmised oma suguvõsa ajaloost, seostest Jõhvi ja Lüganuse kihelkonnaga. Tema esivanemad on ka võidelnud Liivi sõja ajal Narva all, kaitsnud Jõhvi kindluskirikut ja Edise linnust."
Üks traditsiooniline üritus, mida Taube mälestusfond toetab, on Narva foorum. Narvaga seovad Timo Hellenbergi seal hukkunud esiisad: 1581. aastal Liivi sõja ajal langes Bernt Johan Taube ja üheksa aastat hiljem, Vene-Rootsi sõja ajal tolle ainus poeg Ludwig Taube. "Olen väga tänulik Rootsi riigiarhiivile Stockholmis. Sealsed töötajad aitasid mul avastada oma juuri seoses Narvaga."
Keskaegne Jõhvi ümbruse ajalugu keerleb Taubede ümber
Võimalus kohtuda ühe tuntuma keskaegse vasallisuguvõsa von Taubede otsese järeltulija, dr Timo Hellenbergiga avanes muuseumiööl Jõhvi Mihkli kirikus.
Timo Hellenberg on kriisijuhtimise ekspert ja andnud muu hulgas nõu Soome peaministrile. Ta on Hellenberg Internationali tegevdirektor ja Taubede mälestusfondi rajaja, kes viimased kaksteist aastat on elanud Eestis.
Tema esivanemad ehitasid nii Edise kui Purtse lossi ning Taubedele kuulus keskajal ka Püssi mõis. Arvatavasti 14. sajandi keskpaigas rajatud Jõhvi Mihkli kirik asus Taubede suguvõsa maadel. Ajaloolase Villem Raami arvates sai Jõhvi kiriku tekkelooga seotud kuulus kahe venna legend inspiratsiooni just Taubede suguvõsast [üks vend lõi vihahoos teise venna maha ning ehitas süüd kahetsedes venna mälestuseks Jõhvi kiriku − toim.].
Taubede suguvõsa vanim teadaolev vapikujutis paikneb tänini Jõhvi kiriku peasissekäigu kohal. Oma vappi kiriku fassaadile oli õigus panna üksnes patroonil, kes oli hoolitsenud kiriku ehitamise eest, selgitas ajaloolane, Jõhvi vallavolikogu esimees Vallo Reimaa, kes tutvustas muuseumiööl kuulsa suguvõsa varasemat ajalugu.
"Keskaegne ajalugu Ida-Virumaal ja Jõhvi ümbruses keerleb ümber kahe suure suguvõsa: Taubed ja Loded. Jõhvi Mihkli kiriku ehitamises on mõlemad osalised olnud. Loded läksid ajalootuultes kaduma, aga Taubed on täiesti alles," tõdes Reimaa.
"Üheksakümnendate alguses ei mäletatud Hahnist midagi"
Oma juuri on uurinud ka Narva esimese linnapea Adolf Hahni järglased. Eelmisel nädalal külastasid kolme põlvkonna esindajad Narva-Jõesuu koduloomuuseumi, kokku kümme inimest.
"Meie põlvneme Agnes Pimenoffist. Agnes oli Adolf Hahni poja Otto abieluväline tütar. Agnes oma vanaisaga ei kohtunud, sest ta oli ainult nelja-aastane, kui Adolf suri," rääkis Agnese tütar Marina Pimenoff.
/nginx/o/2023/05/26/15348364t1h20f8.jpg)
Kui osa reisiseltskonnast oli Narva-Jõesuus esimest korda, siis Marina Pimenoff juba neljandat. Ta tunnistas, et iga kord läheb pilt paremaks.
"Esimest korda käisin 1990. aastate alguses koos oma emaga. Tookord me ei leidnud Adolf Hahnist jälgegi. Hahnidest ei mäletatud mitte midagi, isegi mitte Kreenholmi vabrikus [Adolf Hahn oli mõnda aega Kreenholmi manufaktuuri juhatuses ja abielus Kreenholmi manufaktuuri direktori Ernst Kolbe tütre Adelega − toim.]. Alles hiljuti avastasin suure rõõmuga, et Adolf Hahni elu ja tööd ikkagi mäletatakse," lisas ta.
Narva-Jõesuu koduloomuuseumi perenaine Tiiu Toom täpsustas, et Adolf Hahni tänava nimi taastati Narva-Jõesuus juba 1990. aastate alguses. Tõeliselt suure tähelepanu sai aga Adolf Hahn mullu oktoobris, kui Tiiu Toom korraldas mälestuskonverentsi ja näituse, et tähistada suurmehe 190. sünniaastapäeva.
Külalised vaatasid suure huviga fotosid kuurordi hiilgeaegadest: 1882. aastal Adolf Hahni projekti järgi ehitatud kuursaalist ja tema koduks olnud Itaalia stiilis villa Capricciost. Kumbagi nooblit ehitist pole alles.
Esimene, puidust kuursaal hävis tulekahjus ja praegune kivist juugendstiilis hoone kerkis 1912. aastal ning seisab mahajäetuna. 1874. aastal ehitatud villa Capriccio sai teises maailmasõjas kannatada ja hiljem silmapaistev hoone lammutati. "1976. aastal ehitati selle asemele puhkekodu Mereranna. Muuseas, Mereranna on praegu müügis," vihjas Vaivara Sinimägede muuseumi direktor Ivika Maidre.
Ostutehingut sõlmima Hahni järeltulijad ei tormanud. Kahetsesid vaid, et pärast sõda villa Capricciot üles ei ehitatud. "See polnud mingi suvilaköks," tõdes Aleksander Pimenoff fotosid silmitsedes.
Kuigi villa hävis teises ilmasõjas, jäi Adolf Hahn sellest ilma juba varem. Ta oli osanik Zinovjevite malmivalutehases ja kui ettevõte pankrotti läks, müüdi villa Capriccio võlgade katteks maha.
Adolf Hahn oli helde annetaja
Mis mees oli Narva linnapea, Narva hariduselu ja Narva-Jõesuu kuurordi arendaja, kes sündis 190 aastat tagasi?
1873. aastal, pärast seda kui hakkas kehtima uus linnaseadus, valiti Adolf Hahn Narva esimeseks linnapeaks. Samal aastal tegi ta volikogule ettepaneku asutada Narva-Jõesuu kuurort. Heakorrakomisjoni kuuludes hoidis ta kuurordi arendusel valvsalt silma peal.
Narvas asutati Hahni kaasabil gümnaasiumid, rajati linna veetorustik, algatati regulaarne laevaliiklus Narva jõel, ehitati kivitrepp, nn Hahni trepp vanalinna ühendamiseks sillaga. Hahn toetas heldelt annetustega nii koole kui kirikuid.
Abieluvälist tütart ei peidetud
Külalised tundsid ka huvi, mis hariduse Adolf Hahn omandas. Fakt, et ta lõpetas Peterburi tehnoloogiainstituudi tehnoloogiainsenerina, tekitas elevust. Selgus, et peres on mitu inseneri, aga ka teiste elualade esindajaid, näiteks palju arste, teadlasi, majandusinimesi ja fotograafe.
Marina tütar Ida Pimenoff, kes perekonnale Ida-Virumaa väljasõidu korraldas, on kirjanik. "Mind on alati ajalugu huvitanud ja kui mu vanaema Agnes oli elus, siis ma küsisin temalt palju mineviku kohta ning tegin ka märkmeid. Nüüd ma kahetsen, et ei teinud neid piisavalt," rääkis ta.
Ida Pimenoff on kirjutanud romaani, mille tegevus on välja mõeldud, aga kus leidub ka autobiograafilisi momente. "Ma ei saa öelda, et ma Adolf Hahnist väga palju tean. Mu vanaema oli abieluväline laps, ta ei olnud nii väga Hahni perekonna osa, kuigi perekond oli Agnesest teadlik. Agnes oli Otto ainus laps ja Otto ise osales tema elus palju. Vanaema rääkis, et kui nad elasid Peterburis, käis Otto teda iga päev vaatamas. Nii et nad olid lähedased."
Agnes ja Otto olid kontaktis kuni viimase surmani, kuigi elasid siis eri riikides. Otto kolis revolutsiooni ajal Peterburist Tallinna ja enne teise ilmasõja puhkemist edasi Saksamaale. Kuna Agnese ema oli soomlane, lahkusid nad 1920. aastate algul Peterburist ja läksid Soome.
Kas Ida Pimenoff on uhke oma kuulsa esivanema üle? "Uhke ja uudishimulik. Tegelikult ma ei tea, kas uhke on õige sõna. Pigem rõõmus, et Adolf Hahni pole unustatud."