Eestis vaadatakse üle loomade pidamise regulatsioon ja tegevuspraktika

Kodukitsed aasal. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Euroopa Liidu ametkonnad hindavad selle aasta lõpuks loomade heaolu õigusruumi eesmärgipärasust, vastavust uuemate teadusuuringute tulemustele ja rakendamise efektiivsust. Sellest, mida on plaanis teha Eestis loomade heaolu valdkonnas, et olla kooskõlas uuenevate õigusnormide ja ühiskondlike ootustega, räägib toiduohutuse osakonna loomaheaolu peaspetsialist Ulrika Tuppits.

Euroopa Liidus peetavate põllumajandusloomade (sh Eestis elavate veiste, sigade, munakanade, broilerite) heaolu tagamist reguleeriva õigusruumi hindamine viidi läbi koostöös teiste liikmesriikide ja Euroopa Liidu ametkondadega. Analüüsi tulemusena järeldati, et Euroopa Liidu õigusakte peab muutma neljas valdkonnas: põllumajandusloomade pidamine, transport, tapamajade tegevus ja toodete märgistus.

Ministeerium osaleb liidu ühises õigusloomes ja uuenenud õigusaktide kaudu jõuavad muudatused ka Eestisse. Lemmikloomade ja hobuste heaolu õigusruum luuakse ja rakendatakse igas liikmesriigis aga eraldi, tuginedes hetkeolukorrale ja ühiskondlikele ootustele.

Oleme alustanud konsultatsioone valdkonna asjatundjate ja teiste ametkondadega, et koguda arvamusi ja ettepanekuid kehtiva loomakaitseseaduse ja selle rakendamise kohta. Selle eesmärk on analüüsida vajadust seaduse ja selle alamaktide muutmiseks.

Loomakaitseseadus peab pakkuma loomadele heaolu

Viimase 20 aasta jooksul bioloogia vallas tehtud teadusuuringute tulemused on tõstatanud küsimuse, kas piisab sellest, et tagada loomadele ainult viis vabadust (vabadus valust, näljast, füüsilisest ja vaimsest ebamugavusest ning vabadus väljendada liigiomast käitumist), või vajavad kõik loomad midagi enamat.

See tähendab seda, et loomakaitset reguleerivad õigusaktid ja riiklik tegevus ei tohiks olla suunatud ainult kannatustevaba elu kirjeldamisele ja kaitsmisele karistuste kaudu, vaid kirjeldama peab keskkonda ja tegevusi, mis pakuvad loomale hea elukogemuse. Selle mõtteviisi poole liikumise märkideks on põllumajandusloomade puhul näiteks nõuded pidada kanu tingimustes, kus neil on võimalik nii õrrel magada kui ka õues siblida. Koerte puhul käib arutelu selle üle, kas looma tohib pidada ainult valvekoerana ja kui palju aktiivset või sotsiaalset tegevust talle iga päev pakkuma peab.

Loomade heaolu tagamiseks on oluline keskenduda kannatuste ennetamisele, sest hilisem karistus eksinud omanikule ei tee olematuks looma varasemat kogemust. Kannatuste ennetamise arendamiseks kaardistame valdkondlike ekspertidega riskifaktoreid, mis võiks anda varajast teavitust võimalikest looma heaolu tingimuste rikkumistest.

Juba praegu on meile teada, et Eestis on lemmikloomade heaolu halvenemise riskifaktoriteks näiteks koerte ketis pidamine, paljude loomade pidamine ühes kodus ja liiga tihti või liiga paljudelt emasloomadelt järglaste saamine. Varjupaikade kogemused näitavad, et ka inimeste sotsiaalsed probleemid ja madal teadlikkus mõjutavad lemmikloomade eest hoolitsemist. Kogume ka ideid, kuidas ja kes võiks kõige varem ohuolukorrad avastada ja sekkuda ning kuidas korraldada nõustamist.

Loomakaitse on seotud teiste valdkondade ja õigusaktidega

Loomade heaolu probleemidega, näiteks koerte rünnakutega, puutuvad kokku eri ametkonnad. Paraku ei ole Eestis kokku lepitud täpseid suuniseid, kes ja kuidas tegeleb selliste rünnakute ennetamisega ja kuidas tagada agressiivse loomaga tegelemisel inimese, aga ka looma enda heaolu.

Kaardistamist vajab seega õiguste ja kohustuste jaotus kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja vabatahtlike organisatsioonide vahel − kas probleemide ennetamine ja lahendamine on piisavalt selgelt kokku lepitud või kirjeldatud?

Olukorra hindamisel on märksõnadeks nii pädevus kui ka koostöö − tuleb uurida, kas Eesti üldharidussüsteemis on loomade heaolu piisavalt käsitletud või võiks mõni eriala potentsiaalsete tööandjate hinnangul sisaldada rohkem väljaõpet loomakaitse teemal. Väike riik peab olema nutikas, leidmaks üles koostöövõimalused ja digitaalsed abivahendid, et vähemaga saaks teha rohkem.

Loomade heaolu ei taga mitte seadus, vaid inimesed

Erinevate ideede ja rahvusvaheliste eeskujude koondamisel ning alternatiive võrreldes saame otsustada, kas loomakaitseseadust või selle rakendusakte tuleks muuta või oleks tarvis hoopis strateegilist arengukava.

Loomade heaolu ja õigused on ka praegu seadusega kaitstud. See, kas analüüsist selgunud murekohad ja arenguvõimalused loomadele heaolu tagamiseks vajavad loomakaitseseaduse muutmist või mitte, selgub pärast seaduse väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamist, eeldatavasti 2024. aasta mais.

Artikkel on avaldatud maaeluministeeriumi maablogis