Kolhoosi taastatud Pühajõe kirik on leidnud 35 aastat hiljem uue hingamise

Marju Kõivupuu on Pühajõe kiriku valinud raamatusse "101 Eesti pühapaika". Tuntud folklorist kirjutab Pühajõest rahvasuust kirja pandud mälestusi-kohalugusid, aga ka kiriku loost kui pühakoja taassünni kaunist näitest taasiseseisvunud Eestis. "Pühajõe kirik oma lihtsuses ja askeetlikus olekus mõjub maastikul koduselt ja turvaliselt," kirjeldab ta. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Pühajõe kiriku naabruses elav Tiit Salvan mäletab nii seda, kui pühakoda oli mahajäetud ja räämas, kui ka taastamisele järgnenud 1990. aastate alguse tippaegu. Praegu on ta Maarja koguduse juhatuses ja usub, et kirikul on uus tulemine.

Tiit Salvan osales nii esimesel jumalateenistusel, mis peeti taastatud kirikus 1989. aasta jõuluõhtul, kui võidupüha teenistusel 23. juunil 1990, mil kiriku pühitses peapiiskop Kuno Pajula. Mõlemal korral oli pühakoda puupüsti rahvast täis. "Tol ajal oli see mujal ka nii, aga Pühajõel oli veel see lisaks, et oli tekkinud täiesti uus keskkond."

Kirikut hakati taastama 1988. aastal. Esialgne plaan oli võtta hoone kasutusele tavandi-kontserdimajana. Taasiseseisvumise käigus puhuma hakanud vabamad tuuled tõid aga kaasa meelemuutuse ning otsustati kirik ikka kirikuna ennistada.