/nginx/o/2024/01/02/15811399t1h2795.jpg)
Õiglase ülemineku fondile on seatud suured ootused ja lootused. Palju on pettumust, sest lubatud põlevkivivabad töökohad ei sünni kuigi kiiresti ja neid pole piisaval hulgal. Raha taotlemine on ettevõtetele keeruline ja kõik on veninud. Nüüd on tingimused muutunud ja kindlasti tuleb lähiajal häid uudiseid, usub Tartu ülikooli esindaja Ida-Virumaal ja eelmine Narva linnapea KATRI RAIK. Ta soovitab süveneda ka sellesse, mis on juba praegu hästi, mis on põnev, mis mõjutab iga idavirulase elu.
Kindlasti kerkivad 2026. aastaks meie omavalitsustesse sotsiaalteenuste keskused ja lasteaiad, mille seinale saab panna tahvli, kus on kirjas, et seda on toetatud just õiglase ülemineku fondist. Need on need käegakatsutavad kaheksa või enam hoonet kogu maakonnas.
Jõhvi saab endale loomeinkubaatori, kus tegeldakse filmindusega, ja Narva saab ühe hoone, kus uued tööstusettevõtted saavad paariks aastaks peavarju, enne kui otsustavad, kuidas edasi. Need majad tulevad, sest nende rahastamise kohta on tehtud piisav hulk otsuseid, et enam mitte kahelda. Milline saab olema iga maja sisu, on juba meie oma inimeste teha.
/nginx/o/2024/01/02/15811404t1h4e17.jpg)
Uute töökohtade loomine on õiglase ülemineku fondi esimene prioriteet. Tekivad targad töökohad, mis nõuavad korralikku erialast väljaõpet, tihti ka kõrgharidust. Tõsi, need ise tekitavad omakorda töökohti, mis ei nõua erialast haridust ja kus makstakse vähem palka.
Et meie inimestele ei jääks vaid vähem tasuvad ja lihtsamad tööd, tuleks igal idavirulasel hoida silma peal just õiglase ülemineku fondi haridust puudutaval tegevusel. Miljonid ja miljonid, lausa kümned miljonid eurod jõuavad nii Ida-Viru kutseõppekeskusesse kui ka kohalikesse kolledžitesse ja teistesse Eesti kõrgkoolidesse, mis Ida-Virumaal tegutsevad või tegutseda plaanivad.
Mõistagi on need õppekavad seotud eelkõige uute energeetikalahenduste, rohemajanduse ja infotehnoloogiaga. Kõigile need erialad muidugi ei sobi, aga maakonnas saab õppida ka õpetaja- ja noorsootööd. Meil tegutsevad Tallinna ja Tartu tervishoiu kõrgkool ning sisekaitseakadeemia plaanib Narvas alustada politseinike koolitamist. Juba on otsustatud, et 2024. aasta sügisel alustatakse Tallinna tehnikakõrgkooli õppekava alusel sotsiaaltöö õpetamist ja Virumaa kolledž plaanib avada põneva ringmajanduse õppekava.
Peame tunnistama, et elame tõesti hariduse võlumaal. Oleme ju Tartu ja Tallinna järel kõrgharidusvalikute rohkuse poolest kolmas piirkond Eestis. Meil tegutsevad kohapeal Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli kolledž, siin annavad tasemeõpet nimetatud kaks tervishoiu kõrgkooli ja meil on olemas sisekaitseakadeemia õppekeskus. Lisaks on meil oma kutsehariduskeskus.
Kahjuks pole me seda olukorda osanud sugugi täiel määral ära kasutada, sest kui Eestis on 25-34aastaste hulgas kõrgharituid keskmiselt 39%, siis Ida-Virumaal on neid kolmandiku võrra vähem − 24%.
Milles siis küsimus? Miks meie noored ei õpi? Miks meil osaletakse elukestvas õppes vähem kui mujal Eestis? Oleme taas tagasi Ida-Virumaa igipõlise katsumuse, eesti keele kasina oskuse juures. Ka õiglase ülemineku fondi rahast toetatakse vaid eestikeelseid õppekavu, seega on eestikeelse üldhariduskooli arendamine hädavajalik. Rõõm on tõdeda, et meie noored räägivad eesti keelt aina paremini.
Üleminek rohemajandusele ja eestikeelsele õppele käivad nii käsikäes, et neid aetakse vahel koguni omavahel sassi. Selge, et ka eestikeelsele õppele üleminek peab olema ja on õiglane. Aga see on ühe teise artikli teema.
Peame mõtlema ka 35aastastest vanematele inimestele ja neile, kel keskeri- või kõrgharidus juba käes. Eestis koguvad populaarsust mikrokraadiprogrammid, mis võimaldavad läbida üksnes osa kõrgkooli bakalaureuse- või magistriõppekavast. Aina rohkem inimesi saab uhkelt öelda, et on sel moel täiendanud oma teadmisi ühel või teisel erialal.
Õpe on üsna mahukas − vähemalt 12-15 ainepunkti −, mis tähendab, et õppida tuleb vähemalt üks semester, vahel kuni üks aasta. See on võimalus oma teadmisi ja oskusi märkimisväärselt parandada. Enamasti on sellised kavad tasulised ja õppida tuleb koos üliõpilastega, mis võib olla töötavale inimesele ajaliselt üsna keeruline.
Loodame, et Ida-Virumaal on peagi oma mikrokraadiprogrammid, mille õpe toimub kohapeal ja on osalejatele tasuta. Tartu ülikool töötab selle nimel, et kohapeal saaks varsti teadmisi täiendada robootikas, juhtimises, loovettevõtluses, turismi- ja kultuurikorralduses. See nimekiri pole sugugi lõplik, igal kõrgkoolil on oma plaanid, seda ka täienduskoolituses.
Igal juhul on just nüüd, aasta lõpus, mil me kõik teeme kokkuvõtteid möödunud aastast ning mõtleme uuele aastale, mõistlik korra kulmu kortsutada ja mõelda, mida tahame juurde õppida. Kevadel-suvel tasub silmad lahti hoida, sest midagi huvitavat saab alguse juba sügisel, aga veelgi enam ootab ees 2025. aastal.
/nginx/o/2018/02/25/7636655t1hd1f3.jpg)