Alutaguse maraton toob Pannjärvele kokku kirju seltskonna, kus on teiste seas nii president, valitsuse eriesindaja, olümpiavõitja, Itaalia suusaturistid kui ka palju teisi suusasõpru.
Praegune tugev sula Alutaguse suusamaratoni rada ei murra
Kuigi linnades on pikemat aega kestnud vihma ja sula tulemusel pilt vesine ja Eestimaa põllud muutuvad aina mustemaks, ei ole Alutaguse maratoni peakorraldaja Robert Peets vähem kui kümme päeva enne maratonisõite murelik. "Pannjärvel on metsas lund kõvasti ja kuna korralik raja põhi on tehtud, püsib lumi seal kaua. Murelapseks olnud suusastaadion on kaetud paksult kunstlumega," kirjeldas olukorda Peets, kes usub, et tänavune Alutaguse maraton toimub plaanitud programmi järgi. Seda soosib ka pikem ilmaprognoos, mis lubab alates järgmisest teisipäevast püsivalt miinuskraade.
Reede, 9. veebruari õhtul antakse start viiendale Alutaguse öömaratonile, kus osalejad läbivad pealampide valgel hilisõhtuses metsas vabastiilis kas 10 või 21 km pikkuse ringi. Seejärel saab otse suusastaadionil kümmelda välisaunades, mida veeretatakse Peetsi sõnul sel aastal kohale rohkem kui varem.
Laupäeval, 10. veebruaril on kavas klassikamaraton. Tavadistants on 43 kilomeetrit ja lühem 21 kilomeetrit. Lisaks ka lühemad lastesõidud.
Kolmapäevase seisuga oli Alutaguse maratoni erinevatele distantsidele registreerunud üle 300 osaleja. Peets on veendunud, et see arv tõuseb veel ligikaudu poole tuhande võrra. Ta tõi näiteks, et eelmisel aastal lisandus ainuüksi viimasel päeval nelisada osalejat, mistõttu jäi osalejamedalitest puudu ning 70 maratonisõitja jaoks telliti lisapartii ja saadeti postiga järele.
Kuna mitmel pool mujal Eestis on suusatamise olud muutunud väga kehvaks, siis seda enam on oodata suusatajaid Alutagusele. Peets, kes rahvusvahelise suusaliidu esindajana on talvel ametis ka paljudel rahvusvahelistel võistlustel, tõdes, et üsna nigelad on lumeolud ka mujal Euroopas, mistõttu tulevad Alutaguse maratonile sel aastal ka mitmed itaallased.
Erinevatel distantsidel on end starti sättimas ka viimastel aastatel Alutaguse maratoni püsiosalejaks saanud president Kersti Kaljulaid, olümpiavõitja Andrus Veerpalu, mitmel olümpial osalenud Kiviõlist pärit Tatjana Mannima, valitsuse esindaja Ida-Virumaal Jaanus Purga, Ida-Virumaa üks tuntumaid kokkasid Indrek Kõverik, Jõhvi abivallavanem Ilmar Aun ja paljud teised.
Alutaguse maratoni ajalugu arvestatakse alates 1962. aastast, mil kohalikud suusaentusiastid korraldasid Tartu maratoni eeskujul suusamatka marsruudil Jõhvi-Kuremäe-Jõhvi. Pannjärvel sõidetakse maratoni alates 2006. aastast.