Eesti sünnipäevakuul saja-aastaseks saanud Erika Sepp: "Ega elul tagasikäike pole nagu autol. Elu läheb kogu aeg edasi"

"Eks elus on igasugusest karastusest läbi käidud," ütleb Erika Sepp, kes on kuus aastat noorem kui Eesti Vabariik. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Erika Sepp seisab näoga päikese poole, olgugi et tema idülliline lapsepõlv Viru-Kabalas purunes juba enne okupatsiooni ja sõda, kui suri ettevõtlik ja kultuurilembene isa. Saatus jagas hoope ka neljakümnendatel, katkestades neiu haridustee ja hävitades isakodu. Oma kodu ehitas ta abikaasaga Lüganusele ja praegu elab Erika Aa hooldekodus, kinnitades, et elul pole häda midagi.

Aga keerame tagasi elutee algusesse.

"Olen sündinud Viru-Kabalas, mis oli vanasti Pada ja pärast Rägavere vald. Olin kaheksa-aastane, kui läksin Nõmmise algkooli, kuhu olid just tulnud uued õpetajad. Noored õpetajad, kõik väga toredad. Eriti Tammaru Evald, kes oli hiljem sõjaväelane ja läks pärast Ameerikasse," alustab Erika oma meenutusi.