Virumaa tantsupidu võõrustab seekord Jõhvi Heino Lipu staadion ja pidu kannab mõtet "Ei ole üksi ükski maa".
Üle tuhande tantsija loob laupäeval Jõhvi staadionil kauneid mustreid
Heino Lipu staadion saab laupäeval, 8. juunil esimest korda tunda, mida tähendab korraga tuhat kakssada jalakeerutajat.
"Mõnedele tundub see täiesti hull mõte. Staadioniomanike kõige suurem hirm on alati, et äkki muru saab kannatada, aga saime ikkagi kaubale, et võime tantsupidu seal teha. Loodame ilusale ilmale − kuiva ilmaga muru väga ei talluta," ütles Eesti rahvakultuuri keskuse Ida-Virumaa rahvakultuurispetsialist Anne Uttendorf.
Tema sõnul peaksid kohad, kus on olemas vajalik infrastruktuur tribüünide ja helitehniliste võimalustega, teenima nii kultuuri kui ka sporti. "Häid objekte tuleb kasutada mõistlikult ja kõigiga arvestades. Muidugi on see paras väljakutse Heino Lipu saadionil esimest korda tantsupidu teha, aga lavastusmeeskond, kuhu kuuluvad Marju Aul, Riia Tallerman ja Maris Kriisa, on olnud väga tubli," kiitis Anne Uttendorf.
Virumaa tantsupidu arvudes
- Kokku osaleb Virumaa tantsupeol 89 rühma ja 1203 tantsijat, keda juhendab 45 suure südamega õpetajat.
- Lääne-Virumaalt osaleb 40 rühma, Ida-Virumaalt 48 rühma ning üks rühm sõidab peole lausa Harjumaalt.
- Täpselt pooled tantsuõpetajatest toovad peole rohkem kui ühe tantsurühma. Kõige rohkem ehk viis rühmatäit tantsijaid toovad väljakule Triinu Sikk Rakverest, Tiina Aasmäe Jõhvi põhikoolist ja Ave Jääger-Nurgamaa Iisakust.
- Kõige nooremad peolised on esimese klassi lapsed ja kõige väärikamad 80+ vanuses võib leida vanaemade liigist.
- Suurim liik platsil on tavapäraselt naisrühmad oma 23 rühma ja 264 tantsijaga.
- Kõige vähem on noorterühmasid, ainult neli.
- Kogu tantsijate massi liigutavad 12 tublit liigijuhti, kes kõik tantsud murul kaunitesse mustritesse seavad.
Kõrvale jäid vaid võimlejad
Peol osalevad Ida- ja Lääne-Virumaa laste ja täiskasvanute rahvatantsurühmad, kokku 89 kollektiivi. Peolt jäid kõrvale ainult võimlejad. "Neid ei saanud nii palju kokku, et võimlejate rühmadele kava teha. Samas löövad kaasa vanaemad, kes üldtantsupeol üldse ei osale," rääkis Virumaa tantsupeo pealavastaja Marju Aul.
Peo ligemale kahetunnine kava on kokku pandud nii, et tantsude või muusikapalade autorid oleksid Virumaaga seotud. "Kavas on sellised tantsud, mis mõlemat Virumaad iseloomustavad. Joonistes on näiteks päike, meri, naerunägu, vöömustrid," loetles Marju Aul.
Ühiselt esitab Virumaa tantsurahvas ühe pärimus- ja ühe autoritantsu. "Enne lõputantsu on vingerpolka, mis on Jõhvi kihelkonnast kunagi üles kirjutatud ja mille ma ise lavastan. Lõputantsuks on Maris Kriisa seatud "Ei ole üksi ükski maa," mis sai ka lõpuks peo pealkirjaks. Leidsime selleks teistmoodi versiooni, kus Ivo Linna laulab koos Noodipuu stuudio lastega," rääkis Marju Aul.
Proovid algavad reedel
Proovid hakkavad pihta reede hommikul lasterühmadega ja kestavad õhtul peaaegu kümneni välja, toimudes paralleelselt staadionil ja spordihoones. "Läänevirukad jäävad põhikooli ööbima ja laupäeva hommikul hakkame uuesti peale," ütles pealavastaja.
Pidu ise algab laupäeva õhtul kell 18.
Kaks aastat tagasi võõrustas suurt tantsupidu Kohtla-Järve kunstmuruga staadion − tookord keerutasid küll jalga vaid Ida-Viru rühmad, kokku ligemale pool tuhat rahvatantsijat. Virumaa tantsupidu oli mullu Rakveres, aga sinna pääsesid Ida-Virust ainult lapsed. "Pidu oli Vallimäel, kuhu ei mahu kahe maakonna kõikide liikide tantsijad lihtsalt ära. Jõhvis saab jätkata traditsiooni, et osaleda saavad kõik," rõõmustas Anne Uttendorf.
Virumaa laulupidu on pühapäeval Rakveres.