Ida-Virumaa vanad tööstusalad on muutunud seiklusmaadeks

Ida-Virumaal on nüüdseks juba neli endist tööstusala, mis on muutunud elamusi pakkuvateks seiklusmaadeks, kus veedavad sisukalt vaba aega nii kohalikud inimesed kui ka maakonna külalised.

Kõige pikem "tööstaaž", üle 20 aasta, on endisesse Kohtla kaevandusse rajatud kaevandusmuuseumil, mille maa-aluseid käikusid ja sealset tehnikat on endistest kaevuritest giidide juhendamisel käinud uudistamas kümned tuhanded inimesed.

Populaarseks paigaks on kujunenud ka Kiviõli poolkoksimäele rajatud seikluskeskus. Kui talvel on see üks Eesti paremaid paiku lumelaua ja mäesuuskadega sõitmiseks, siis suvel pakub kogu perele põnevat tegevust kümnete atraktsioonidega suvepark, kus muu hulgas on võimalik trossiga laskuda ka otse mäe tipust.

Sel suvel lisanduvad Ida-Viru tööstusaladel elamuste pakkujate hulka veel kaks paika.

Aidu veeseikluskeskus

Endisesse põlevkivikarjääri rajatud Aidu veeseikluskeskuses saab sellel suvel veelauapargis veelauaga sõita. Kinnisesse laguuni on paigaldatud 300meetrine tross, mille mehhanism tõmbab veelaudureid üle erinevate obstaaklite, et veelauasõidust oleks võimalik suuremat mõnu saada.

Seal on võimalik ka kanuudega sõita. Kolmekohalised kanuud liuglevad vee peal kindlalt ja kanuusõitu võivad julgesti proovida ka algajad.

Aidus saab vee peal sõitmiseks laenutada ka SUP-lauda. Väikese lainetusega vees on eriti hea sellega sõitmist harrastada. Kanalites ja laguunides on vesi põhjani läbipaistev ja lauaga vee peal liueldes võib kogeda vee peal hõljumise tunnet.

Lisaks pakub Aidu veekeskus võimalust sõita elektrimootoriga surfilauaga (ehk e-Foil). See tõstab sõitja allveetiiva abil kuni 75 cm kõrgusele veepinnast. See on juba madal lend vee kohal.

Rahulikuma seikluse otsijad saavad kasutada veejalgratast.

Lisaks vee peal liiklemisele on võimalik laenutada keskusest ka laia kummiga fat bike-jalgrattaid, millega on sobilik sõita uudistama kanalite ääres olevat endist karjäärimaastikku.

Estonia aherainemäe otsa jõudmiseks tuleb mööda käsipuudega jalgteed ja treppi tõusta jalamist rohkem kui 60 meetrit kõrgemale. Tipus võib aga selge ilmaga näha suuremat osa Ida-Virumaast. Foto: Erik Gamzejev / Põhjarannik

Estonia elamuspark

Praegu veel tegutseva Eesti suurima põlevkivikaevanduse juures laiuvad sadade hektarite ulatuses hiigelsuured paekivimäed oma nõlvade, orgude ja platoodega. Need on moodustunud koos põlevkiviga maa seest välja toodud paekivist. Rikastusvabrikus lahutati paekivi ja põlevkivi teineteisest. Põlevkivi sõitis rongiga elektrijaama ahju või õlitehaste retorti ehk lihtsustatult hiigelsuurde pöörlevasse keedupotti, kus kivist õli välja võlutakse.

Ühele mäele ongi nüüd võimalik mööda nõlva looklevat rada ja treppi ka üles ronida. Alates jalamist kuni tippu rajatud vaateplatvormini tuleb tõusta üle 60 meetri. Kõrval lookleb nagu suurtes mäestikes ka tippu viiv kruusatee, aga see on avatud liikluseks esialgu vaid ürituste toimumise ajal. Mägi ise asub Väike-Pungerjal vaid napi kilomeetri kaugusel Jõhvi-Tartu maanteest.

Eesti Energia kontserni kuuluv Enefit Power on selle mäe heakorrastanud, rajanud üles viiva sõidutee ja kõnnitee, teinud platoole kilomeetripikkuse künkliku ringraja, kus võivad võidu kihutada nii mootori kui ka kondimootori abil liikujad, ning seisutribüüni selle äärde ja vaateplatvormi. Mäge haldav MTÜ Estonia Elamuspark kavatseb elamuspargi välja ehitada hiljemalt 2026. aasta augustiks.

Juhatuse liige Marek Peet on öelnud, et sellest sirgub Ida-Virumaa turismi pärl. Platoole kerkib 600ruutmeetrine kahekorruseline klaasseintega hoone, kus saab pidada konverentse ning hoida ka elektril töötavaid ATVsid ja muud tehnikat, mida mäel elamusi otsivatele huvilistele kasutamiseks laenutada.

Kuigi elamuspargi valmimiseni kulub veel kaks aastat, saab juba praegu mäe otsa ronida ja nautida vaateid, kust selge ilmaga paistab peaaegu kogu Ida-Virumaa.