JUHTKIRI ⟩ Elektrikatkestuse võimalusega tuleb arvestada igal ajal

Venemaalt Eestisse tulevad elektriliinid Narvas. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Loodetavasti möödub nädalavahetusel Eesti elektrisüsteemi desünkroniseerimine Venemaa sagedusalast ja selle sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga valdava osa inimeste jaoks sama märkamatult nagu millenniumi vahetus veerand sajandit tagasi. Mäletatavasti oli enne seda õhus üksjagu kartusi, et arvutitega seotud kõikvõimalikud süsteemid jooksevad kokku, kui aastatuhande arvu esimene number vahetub ühest kaheks. Läks nii, nagu enamik asjatundjaid enne juba selgitas, ehk ei juhtunud midagi.

Ka praegu kinnitavad desünkroniseerimisega seotud ametiisikud, insenerid ja teadlased, et selleks protsessiks on aastaid põhjalikult valmistutud, riske maandatud ja varuplaanid võimalikeks tõrgeteks valmis seatud.

Näiteks Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Mart Landsberg rääkis eelmisel laupäeval Põhjarannikus ilmunud loos, et viimastel aastakümnetel on üks Eesti energiasüsteemi suuremaid riske olnud sõltuvus Venemaa elektrivõrgust. See on pakkunud küll stabiilsust, kuid on samas tähendanud ka haavatavust võimalike geopoliitiliste riskide suhtes.

"Oleme siiamaani elanud justkui Venemaa elektritraadi otsas ja paljudel on küsimus, kuidas me nüüd tulevikus hakkama saame. Ma väidan, et liikumine Venemaa sagedusalast Mandri-Euroopa sagedusalasse mitte ei suurenda, vaid pigem vähendab riske," kinnitas ta.

Samal ajal tuletavad aga nii päästeamet kui ka teised ametiasutused ja ka omavalitsused inimestele meelde, kuidas olla valmis elektrikatkestuseks ja millised kriisivarud peaksid inimestel kodus olema. Samas on selliseid asju loomulik teada ja nendega arvestada igas olukorras.

Arvestades, kui palju on meie igapäevane elu muutunud sõltuvaks elektrist, on oluline olla valmis ka nendeks olukordadeks, kui see lühemaks või pikemaks ajaks kaob. Seda nii desünkroniseerimise kui muul ajal.