/nginx/o/2023/04/12/15251424t1h8fd5.jpg)
/nginx/o/2023/04/12/15251427t1h1712.jpg)
Kohtla-Järve ei jäänud Sompa linnaosa kaugküttesüsteemi ära müües miljoni euro võrra vaesemaks, nagu kirjutas Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev artiklis "Kohtla-Järve linn jäi miljoni võrra vaesemaks, et Sompas langeks kaugkütte hind".
Miks Kohtla-Järve Sompa kaugküttesüsteemi ära müüb
Vaeseks jäämisest võiks rääkida, kui selle torustiku tegelik turuväärtus oleks miljon eurot ja leiduks keegi, kes sooviks seda sellise summa eest ära osta. Seejuures peaks soojusvõrgu kasutamise eesmärk mõistagi endiseks jääma − seda tuleks kasutada Sompa majade kütmiseks.
Linnavara võõrandamiseks pakub linnavara valitsemise kord (mille alla käib ka OSK Grupi vara) mitu võimalust: enampakkumise või läbirääkimiste teel, otsustuskorras tasu eest või tasuta.
Muidugi kasutab linn vara müümisel üldjuhul enampakkumist kui kõige läbipaistvamat ja õiglast turuhinda saada võimaldavat varianti.
Sompa soojustorustikku ära müües saab OSK Grupp üle miljoni euro "kahjumit" − mis tegelikult tähendab üksnes õhu väljalaskmist bilansist ja müütilise kahe miljoni euro suuruse kasumi vähenemist.
Kuid küttetorustik on eriline kaup: erinevalt muust varast, näiteks kinnisvarast, puudub selle jaoks piisava hulga müüjate ja ostjatega müügiturg.
Küttetorustik on osa soojusvarustussüsteemist ja soojusvarustus on valdkond, kus valitseb loomulik monopol.
Ning peamine: linn on huvitatud sellest, et Sompa elanikud saaksid soojusvarustusteenust parima hinna ja kõrge kvaliteediga.
Kahjuks jätavad mõlemad praegu paremat soovida. Munitsipaalettevõtte soojusenergia tootmise ja jaotamise kulud jagatakse vaid 137 tarbija vahel, seetõttu puudub mastaabiefekt ja soojusenergia maksumus on kõrge.
Kaugküttesüsteemi müümisest firmale Gren Viru võidavad eelkõige Sompa elanikud: sel juhul hakkab neid soojusega varustama Gren Viru, seejuures moodustub ühtne võrgupiirkond ning Ahtmes, Järvel ja Sompas hakkab kehtima ühesugune küttehind.
Siinkohal tuleb märkida, et soojusettevõte kui loomulik monopolist ei saa müüdava soojuse hinda ise määrata. Piirhinna kehtestab konkurentsiamet, lähtudes firma põhjendatud kuludest ja mõistlikust kasumist.
Kuna Gren Viru soojustorustik läbib Sompat, on firma jaoks loogiline võtta oma "bilanssi" ka sealsed tarbijad. Soojusjaotuse kulud (sh kaod), mille OSK Grupp praegu konkurentsiameti otsusega Sompa 137 tarbija küttehinnale lisab (mistõttu on soojuse hind Sompas 38% kõrgem kui Ahtmes), kannavad seejuures kõik Ahtme − Jõhvi − Sompa − Järve võrgupiirkonna tarbijad. See võib piirkonnas kaasa tuua küttehinna väikese tõusu − kuni mitukümmend senti megavatt-tunnist −, kuid ei pruugi, kuna Gren Viru jaoks ei ole need kulud märkimisväärsed. Igal juhul räägivad Gren Viru esindajad praegu, et hinda nad tõsta ei plaani.
Sellest lähtuvalt peavad linna ja OSK Grupi juhtkond õigeks ja otstarbekaks Sompa küttetorustik Gren Virule võõrandada. Seejuures vastab otsustuskorras võõrandamine kõige paremini elanike huvidele, tagades Sompas soojusvarustuse jätkumise, kusjuures soojuse maksumus seal väheneb ja tarnitava soojuskandja kvaliteet paraneb.
Tegelikult pidanuks selle otsuse tegema juba ammu − praegu ei ole väga selge, miks otsustati soojusvarustus omal ajal munitsipaalfirma käsutusse anda.
Kõiki häiris soojusvõrgustiku bilansiline väärtus: 2024. aasta 30. novembri seisuga oli see 1 166 240,61 eurot. Kust see tuli?
2012. aastal Sompa soojustorustik renoveeriti, projekti maksumus oli 1 951 712 eurot ning raha tuli KIKilt ja Kohtla-Järve linnalt. OÜ Sompa Maja, kelle õigusjärglane OÜ OSK Grupp on, kajastas saadud raha ärituluna ning selle tulemusena oli ettevõtte kasum aastaaruande kohaselt 1 996 515 eurot. Soojustorustike bilansiline väärtus aga oli tol hetkel ligi kaks miljonit eurot.
Kahe miljoni euro suurune kasum, nagu isegi mõistate, tuli "õhust" − tänu kõrvalisele rahastusele, mitte firma tegevuse tulemusena. Küttetorustik on normide järgi amortiseerunud ning nüüd, OSK Grupi bilansi kohaselt, on selle maksumus selline, nagu eespool näidatud − üle miljoni euro.
On see reaalne maksumus? Ei ole. Kui tahaksime näiteks praegu oma munitsipaalettevõtet ära müüa, siis ei annaks keegi selle eest miljonit eurot.
Seda juhtub, et vara bilansiline väärtus on suurem kui selle tegelik väärtus.
Nüüd saab ettevõte seda vara müües üle miljoni euro "kahjumit" − mis tegelikult tähendab vaid õhu väljalaskmist bilansist ja müütilise kahe miljoni eurose kasumi vähenemist.
Seda, et küttetorustik ei ole tegelikult väärt bilansis näidatud summasid, kinnitab ka OSK Grupi tellitud hinnang, mille kohaselt on torustiku maksimaalne väärtus 10 000 eurot.
Me võinuks korraldada ka enampakkumise, kuid sellega kaasnenuks rohkelt tingimusi: kasutada torustikku ainult kütmiseks, määrata osalejatele kriteeriumid jne. Lõpptulemusena hakanuks see protsessi venitama ning väga suure tõenäosusega oleks hakanud laekuma proteste ja vaidlustamisi neilt, kes soovivad küttetorustikku näiteks vanametalli viimiseks osta.
Seadus ja linna heakorraeeskiri võimaldavad põhjendatud juhtudel müüa vara otsustuskorras. Sellist linnavara müümise viisi on varemgi mitmel korral rakendatud, selles pole midagi erakordset.
Linnavalitsus, enamik volikogu liikmeid ja OSK Grupi nõukogu leiavad, et otsustuskorras müük on nimetatud juhul kõige õigem otsus.
See nõudis lihtsalt mõnevõrra ebastandardset lähenemist ja julgust. Minu käsutuses olevate dokumentide kohaselt mõtles eelmine linavalitsus eesotsas Virve Linderiga soojustorustiku maha müüa bilansis näidatud maksumusega. Kuid sellise summa eest ei osta seda ei Gren Viru ega keegi teine, kuna konkurentsiamet ei luba küttetorustiku sellist maksumust soojusenergia hinna sekka arvata − just sellepärast, et see renoveeriti välisrahastuse abil, toetusega, mitte ettevõtte enda raha või laenurahaga.