Perekond Raidma ühiseks hobiks on kirveviskamine

Kalle Raidma, Karol Raidma ja Külli Raidma ühiseks perekondlikuks harrastuseks on kaheteralise kirve täpsuse peale paku keskele heitmine. Foto: Erik Gamzejev / Põhjarannik

Alutaguse vallas elava perekonna Raidma ühiseks hobiks on kirveviskamine täpsuse peale, kusjuures peretütar Karol on jõudnud sel alal maailma tippu.

Kohtla-Järve gümnaasiumis õppiv Karol Raidma võitis mullu Inglismaal toimunud kirveviskajate maailmameistrivõistlustel naiste arvestuses hõbemedali. See on Eesti kirvespordi esimene medal täiskasvanute arvestuses maailmameistrivõistlustel. See on suur saavutus, arvestades, et maailmameistrivõistlustel sihtis medaleid 47 naist.

Läinud laupäeval, kui Mäetagusel avati väidetavalt maailma suurim ja moodsaim kirveviskamiskeskus, kus on nii 12rajaline sisehall kui ka väliala, võitis Karol esimest korda ka Eesti meistri tiitli, olgugi et hiljutine jalavigastus andis veel tunda.

Karoli sõnul on kirveviskamises edu saavutamiseks vaja aju ja keha head koostööd ning külma närvi. Kui mõni vise ka ebaõnnestub, siis tuleb see kiiresti unustada ja keskenduda järgmisele. "Iga vise on uus vise ja tuleb võtta end kokku. Ei tohi üle mõelda," rääkis ta sellest, kuidas heita kaheteraline kirves seina külge kinnitatud puupaku keskele.

Kirves, millega Karol võistleb, on tellitud Kanadast ja seda tuleb hoida samamoodi nagu mõni muusik oma pilli.

Üks põhjus, miks Karol sellise suhteliselt haruldase alaga tegeleb, on lihtsalt see, et see tuleb hästi välja. Aga teiseks kiidab ta kirveviskajate seltskonda. "Me oleme nagu üks suur pere. Väga tore on, et nii Eestis kui ka välismaal toetavad kõik üksteist. Need on väga ägedad ja toredad inimesed," kinnitab ta.

Ema Külli Raidma tõdeb, et on tänu tütrele ka ise hobi korras kirvest viskama hakanud.

Isa Kalle Raidma on aga ise aastaid olnud aktiivne harrastussportlane ja juhendab ka tütart. Tema sõnul kogub kirveviskamine maailmas populaarsust ja kõige enam on see levinud peale Eesti ka Põhjamaades, Kanadas, Saksamaal, Inglismaal ja Iirimaal.

Kuna rahvusvahelised tiitlivõistlused toimuvad ikka õues, siis on Kalle sõnul hea, et nüüd on ka Mäetagusel heal tasemel väliala, kus saab nii treenida kui võistelda. Väljas tuleb harjuda igasuguste mõjutajatega alates tuulest kuni sääskede ja parmudeni.

Karol on juba noorelt tulnud maailmameistrivõistlustel hõbedale, seega ei saagi olla väiksemat eesmärki kui maailmameistri tiitel, mida on aga iga aastaga aina keerulisem võita, sest see ala kogub maailmas populaarsust ja konkurents aina tugevneb. Karol loodab, et kunagi, kui harrastajate arv veelgi rohkem kasvab, saab sellest ka olümpiaala.