Ida-Virumaa pingviinide meelispaigaks on sel hooajal kujunenud Voka. Olgu õues kui tahes krõbedad miinuskraadid − pühapäeviti ootavad Voka tiigis jääauk ja saunade valik, mis teeb kadedaks talisuplejad üle Eesti.  

Pühapäeval kella poole kolme paiku lippab Aivar Mehide jääaugust sauna viiendat korda. Esimene käik oli küll planeerimata − värsket auku jäässe lõigates kukkus mees täies riides ja koos saega vette. Ülejäänud neli jäist kümblust on aga osa igapühapäevasest rutiinist.

Tervis tuleb 

"Tervis tuleb − kohe on tunda," kinnitab Aivar, võttes kordamööda ette kõik saunad. Ja Voka talisuplejatel on, mille vahel valida: alates kella kahest on kuumaks köetud spordihoone saun, telksaun otse jääl ja haagissaun, mis pargitud tiigi kaldale.

Saunad ja valmisraiutud jääauk on põhjuseks, miks Voka talisuplejate kogukonna staažikaim harrastaja Tanel Leisalu on mere hüljanud. 2013. aasta oli talle esimene, kui veemõnude nautimine ei lõppenud sügise saabumisega.

Kui alguses, mere jahenedes, mõte vahel tõrkus ja jäine vesi ehmatas hingamise kinni, siis enam ei teki sellist efekti ka hulpivate jäätükkide vahel. "Lihtsam ja mugavam on jääauku minna. Siin on ka saunad ja saab mitu korda käia. Tänu sellele on talisuplus taas regulaarseks muutunud. Pärast on mõnus ja värske tunne," tõdeb Tanel.

Tavapärane rütm on 1-2 minutit jäises vees ja seejärel kere kuumaks. Ja nii vähemalt viis korda järjest. 

Rein Allikas annab intervjuu otse jääaugust. Reinu nägemine tiigis paneb kulmu kergitama, sest Nooruse spaahotelli müügijuhina võiks ta kümmelda merevaatega terrassi helesinises basseinis. "Nooruse õuebasseinis on vesi palju soojem, ka külma vee auk on soojema veega," võrdleb mees, kes on otsustanud oma piire kombata jääaugus.  

Eesmärk on vastu pidada kolm minutit. "Tahaks proovida tugevamatele meestele järele jõuda. Esimene kord, kui jääauku lähed, ei saa üldse kaua olla, aga kui tuled juba saunast, pead pikemalt vastu. Ja kui jääaugust välja tuled, tundub õues nii soe." 

Venna eeskujul 

Reinust sai regulaarne vees käija oktoobris, kui toimus esimene ühissuplus. "Mu vend, kes elab Leedus, käib kogu aeg talvel ujumas. Vend on minust 16 aastat vanem ja ta pole kunagi haige. Vennal on oma bassein ja võib-olla natukene soojem vesi kui siin, aga ta käib iga päev. Mina käin kord nädalas. Siin on hea seltskond," kiidab ta. 

Marko väljub haagissaunast, mis pakub vaheldust jääle paigaldatud telksaunale ja spordihoone saunale.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Vahepeal avaneb telksauna uks ja jääaugust otsib jahutust järgmine talihull. "Telksaun on rohkem aurusauna moodi − seinad on täitsa märjad −, aga sooja saab sisse," kinnitab Marko Sandre.

Marko on üks "süüdlastest", et Vokas tekkis mullu sügisel ühissupluse traditsioon.  

"Varem sai käidud ujumas Tallinnas Pirital ja (Nõmmel) Trummi basseinides, aga kui kolisin naise juurde Vokka, hakkasin uurima siinseid võimalusi. Samal ajal tekkis teinegi huviline," meenutab ta.

Tekkinud nõudluse tõttu panid Viru spordiklubi ja Voka spordihoone seljad kokku ning talisuplejad said võimaluse nii riietusruumi kui sauna kasutada. Hooaja jooksul on seda teinud kokku 27 karastajat.

Taliujumist, mida Marko seni harrastas, küll piiratud mõõtmetega jääaugus teha ei saa. Seetõttu ei kehti siin ka tema enda kehtestatud reegel: kraadises vees kolm minutit, kahekraadises kuus minutit jne. "Siin ju ei uju − no kaua sa siis vahid," sunnib igavus paari minuti pärast end redelist üles vinnama.

Kaaslased kinnitavad, et Marko suudab neist kõige kauem vees püsida. Aga vetteminek nõuab siiani eneseületust. "Olen käinud aasta ringi ujumas kolm aastat ja iga kord on külma vette minek keeruline, aga pärast on pagana hea olla," kirjeldab Marko, miks ta seda ikka ja jälle teeb.

Abikaasa Aide on üks vähestest vapratest naistest, kes on talisuplusele sõrme andnud. Esimesed korrad küll vaatas pealt ja võttis hoogu,  aga nüüd on iganädalane käija. Nagu ka 13aastane poeg Ravel. Vaid aastane Oskar peab veel veidi kasvama. 

Aide on siiani koolipoistega ühest parteist: enne sauna ja siis jääauku. Tõelised pingviinid alustavad karastusest ja siis premeerivad end saunasoojaga, valgustatakse ajakirjanikku.

"Minule on põhiline toast välja saada," ütleb Aide. Lapsepuhkusel apteekrina pole tal sel hooajal ravimite järele asja olnud, aga suurt vajadust polnud ka varem. Seega ei saa mõõdetavast tervisekasust veel rääkida. "Pigem käin hea enesetunde ja heaolu nimel." 

Tullakse kaugemaltki

Viru spordiklubi eestvedaja Juhan Neilandi sõnul ei käi ühissuplustel ainult vokalased, vaid tullakse Jõhvist ja kaugemaltki. Lausa Portugalist ja Iirimaalt, kui piiri taga töötavad kohalikud mehed on kodus käimas.

Siiani põhiliselt petankereid koondanud spordiklubi laiendab hea meelega haaret − ikka ja jälle tervitatakse talisuplejate kogukonnas uusi tulijaid. Et saunamõnusid mitmekesistada, soetas klubi hiljuti telksauna, mille saab püsti panna otse jääaugu kõrvale.

"Juba on kokku lepitud, et vastlapäeva paiku tuleb saunamaraton viie saunaga. Igas võistkonnas on kolm inimest, üks neist peab olema selline, kes pole enne jääaugus käinud. Kõik võistkonnaliikmed peavad kas enne või pärast sauna august läbi käima, alles siis saab minna järgmisesse," tutvustab Juhan reegleid.

Võib arvata, et saunamaraton kasvatab talisuplejate ridu veelgi. 

Ja kuidas tähistavad pingviinid Eesti Vabariigi aastapäeva? Ikka jääkülmas vees, sest juhtumisi langeb riigi sünnipäev seekord pühapäevale.