/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2019/01/21/11731162t1h1cec.jpg)
Jõhvi linna peetakse maakonnakeskuseks paljuski ka selle pärast, et siin saavad kokku ida, lõuna ja lääne suunas viivad maanteed ning Narva ja Peterburi ning Tallinna poole viiv raudtee. Raudtee on Jõhvile olnud nii õnn kui õnnetus, sest see poolitab linna kaheks. Ja kuigi Jõhvit ei saa nimetada suureks linnaks, on linna läbiva raudtee pikkus siiski muljetavaldav.
Mitmete teiste linnadega võrreldes on probleem aga selles, et siin pole kuigi palju neid kohti, kus jalakäijad raudteed ohutult ületada saaks.
Eriti hull on olukord linna idapoolses osas, kus pole mitte ühtegi ametlikku ülekäigukohta, kuid ometi liiguvad inimesed seal massiliselt üle raudtee, eriti suvel, kui on tarvis pääseda teisel pool raudteed asuvatesse aiandusühistutesse, kuid seal on ka mitmeid ettevõtteid.
See, et eelmisel aastal üks naine rongilt löögi sai, oli veel õnnelik õnnetus, sest kannatanu pääses kehavigastustega. Ometi on Jõhvis läbi aastate olnud ka neid rongiõnnetusi, kus inimene on hukkunud. Tegelikult on isegi imelik, et vallavõimud alles nüüd raudteeülekäigukohtade küsimusega aktiivselt tegelema hakkasid. Siiani on valitsenud arusaam, et Eesti Raudtee on nii jäik organisatsioon, et nendega pole võimalik kokku leppida. Tuleb välja, et nii see pole ning raudtee-ettevõte annab endale täiesti aru, et raudteeohutus on Jõhvis probleemiks. Veelgi enam, Eesti Raudtee on valmis olukorra parandamiseks ise investeerima muljetavaldava summa ning see on igati kiiduväärt ettevõtmine.