Kolm kunagist klassikaaslast ristavad eri pooltel mõõgad valimislahingus

Fotol keskel istuv Urve Kilk oli ise peaaegu laps, kui Merike Perit ja Sirje Pallot õpetas. Nood seisavad vastavalt vasakult kolmanda ja neljandana. Foto: Erakogu

Kummalisel kombel kandideerib tulevastel riigikogu valimistel ühest omaaegsest Kohtla-Järve 1. keskkooli klassist, mille klassijuhataja oli Urve Kilk, lausa kolm inimest. Riho Breivel, Sirje Pallo ja Merike Peri on nüüd omavahel konkurendid, kandideerides vastavalt EKRE, Reformi- ja Vabaerakonna ridades. Mida arvavad asjast endiselt nooruslik ja kraps klassijuhataja ning asjaosalised/poliitkonkurendid ise, püüamegi järgnevas loos välja selgitada.

Teenekas pedagoog Urve Kilk ütleb, et teab kõiki kolme kangelast väga hästi.

"Otsustav on kooliküsimus" 

"Breiveli Riho käis nendega vaid esimeses kolmes klassis, aga mina hakkasin nende klassijuhatajaks viiendas klassis. Merike ja Sirje on viiendast klassist olnud kogu aeg minu lapsed − kuni keskkooli lõpuni. Nii Merike kui ka Sirje on olnud väga aktiivsed juba koolipõlvest saadik. Eriti veel Sirje! See aktiivsus, tundub, on osa nende iseloomust. Nad organiseerisid ja tegid pidevalt midagi. Merike on praegusel ajal see, kes kogu seda lendu koos hoiab: organiseerib kokkutulekuid, peab kõikidega sidet, teab kõikide tegemisi ja hoiab mindki nende tegemistega kursis," räägib Kilk.

Omaaegne klassijuhataja nimetab kõnealust kokkusattumust saatuseks. "Kuidas saab seda seletada?! Ma ei saa öelda, et mina olen neid selliseks kasvatanud − nad on ikka ise kasvanud ja aktiivsed olnud. Merike on olnud maakonnas sotsiaalosakonna juhataja ja olnud alati edasipüüdlik − koolitas ennast näiteks veel kaugõppes. Riho oli suisa maavanem. Nad on kõik kõrgharidusega ja tublid inimesed. Tüdrukute kohta võin öelda, et nad olid ka koolis õppimises tublid. Rihot ma õpetanud ei ole, aga tema ütleb, et mäletab mind. Kui tema oli esimeses klassis, õppisin mina sama kooli keskkooli osas. Kui koolis olid peod, oli eeskava ning eks ta mind võimlemas, tantsimas ja laulmas nägi," arvab Kilk.

Keda siis Urve Kilk − tundes lausa kolme kandidaati kõige lähemalt − ise valib? "Ausalt öeldes meeldivad mulle need erakonnad, kes kaitsevad kohaliku eesti kooli allesjäämist. Esmalt võttis Isamaa sõna − minister Urmas Reinsalu kirjutas sellest Põhjarannikus. Nüüd kirjutas ka kauaaegne haridusminister Tõnis Lukas ja ütles toetava sõna. Mõtlesin, et valingi neid, kes meie kooli eest seisavad. Loodan, et see võitlus kannab ka mingit vilja − meie eest ikka seistakse," räägib pedagoog, kes juba 2017. aasta 19. oktoobri Põhjarannikus kirjutas, et eesti kooli kadumine Kohtla-Järvelt tähendaks kohalikule eestlusele kadu.

Koloriitne vabaerakondlane

Värske vabaerakondlane Sirje Pallo (sünd. 1952) ütleb talle omaselt ülevoolavalt, et selline kokkusattumus on fantastiline. "Olin ka ise üllatunud, kui selle avastasin. Vahepeal on Merike partei nimekirjas tõusnud ja Riho pole enam esimene (EKRE esinumber Ida-Virumaal on Kersti Kracht. Valimiskorra järgi positsioon kohalikus nimekirjas ei mõjuta kandidaadi võimalusi, välja arvatud esiletoomise koha pealt − toim.), aga see pole peamine. Olen ses koolis käinud üksteist klassi ja mäletan kõiki klassikaaslasi väga hästi ning suhtlen kõigiga," räägib Vabaerakonna esinumber Ida-Virumaal.

Pallo kiidab omaaegset koolihoonet ja nukrutseb, et praeguseks on see nõnda käest lastud. Ta arvab ka, et planeeritav riigigümnaasium oleks pidanud hoopis sinna majja tulema. Kui Põhjarannikut lugeda, selgub, et tollane haridusminister Jevgeni Ossinovski allkirjastas suisa pidulikult lepingu, et riigigümnaasium Kohtla-Järvel tulebki sellesse majja, aga... Siis tulid Riigi Kinnisvarast mehed oma Exceli tabelitega ja leidsid, et soliidse ajalooga hoone on loodava kooli jaoks liiga suur. Ei mõeldud sellele, et riik peab nagunii hoolt kandma muinsuskaitse all oleva hoone heas korras säilitamise eest.

Pallo ja Peri lõpetasid keskkooli vanalinnas asuvas uhkes koolimajas 1970. aastal ning siis, neli aastat hiljem, avati uus koolihoone Katse tänaval, kus praegu asub Järve gümnaasium.

"Urve Kilk oli meile iidol. Ta oli nii energiline nagu praegugi, aga siis oli ta veel energilisem. Ta oli selline aktivist! Tema pani rahvatantsu käima ja see käib siiani. Olen ise ka tantsinud aastatel 1970-1972 rahvatantsuansamblis Virulane, mille Urve rajas. Kui meil on klassikokkutulekud − ja need on väga sageli −, on Urvegi kohal. Viimati kohtusime minu klassivenna matustel eelmise aasta lõpus. Urve on väga aktiivne ja tore inimene!" räägib Pallo.

Vaid Pallo ja tema klassivend Urmas Kranna käisid tolle klassikomplekti esimesest kuni üheteistkümnenda klassi lõpuni koos läbi. Merike Peri tuli Käva koolist samasse lendu viiendas klassis ja sellest ajast oldi Palloga pinginaabrid. 

Pallo on oma elus pikka aega ametis olnud kinnisvaramaaklerina, samuti on ta olnud sekretär näiteks psühhiaatriakliiniku vastuvõtuosakonnas. Kolm aastat on Pallo töötanud ka ülikoolis omandatud erialal õpetajana ja näiteks siiani kasutatakse limnoloogia alal tema diplomitööd Kurtna järvestikust − et võrrelda järvede praegust olukorda omaaegsega.

Liberid vs. "konservid" 

Merike Peri (1951) kohta öeldakse Reformierakonna reklaamis, et 1992. aasta maist kuni 1994. aasta aprillini oli ta juhataja asetäitja sotsiaal- ja tervishoiuosakonnas Ida-Viru maavalitsuses, kus ta 1994. aasta maist kuni 2009. aasta detsembrini töötas juba juhatajana. "Olen töötanud ka OÜ Corrigo Ida-Viru nõustamiskeskuse projektijuhi ning sotsiaaltöötajana," kirjutab 2006. aastast reformierakondlane Peri enda kohta.

Ka Peri kinnitab, et kunagised klassikaaslased on väga suured suhtlejad ja klassikokkutulekute vahed pole kunagi pikemad kui kolm aastat. "Kui me nüüd oleme klassikaaslastega eri erakondades − meil on väga demokraatlik maa ja kui keegi tunneb, et tal on rohkem ühist ühe või teise erakonnaga, siis nii ongi."

Peri arvab, et kool pole mõjutanud tema poliitilisi vaateid, need on tööelu käigus kujunenud. "Reformi valisin enda erakonnaks, sest seal ei taheta jagada võrdselt, vaid inimene peab ka ise pingutama. Näiteks peab ise midagi tegema, et elu paraneks − ei saa olla õrn, õnnetu lind, et "andke mulle!". Olen oma erakonnas vaba: võin öelda ja mõelda, mida tahan − sestap mulle Reform meeldib."

Peri soovitus on, et inimestel jätkuks kainet mõistust mitte minna vooluga kaasa, vaid mõelda oma peaga. "Ei tohi lasta end kallutada ja keegi ei pea mulle ette ütlema, mida ma teen, mõtlen või otsustan," kõlab valimisprogramm.

Riho Breivel mäletab Pallot algkooli- ja Perit maavalitsuse ajast − oli ju mees aastatel 2007-2012 Ida-Viru maavanem. Breivel arvab, et mitte ainult kool, vaid Ida-Virumaa enda vaim kujundab kohaliku vähemuse vaateid. "Olen elanud eluaeg siin, mäletan "vabu vange" ja seda, et pidevalt oli kokkupuude teisest rahvusest agressiivsete noorukitega. Kindlasti kujundas see poiste maailmavaadet," arvab Breivel.

Mehele, kes nüüd kandideerib partei ridades, mis tahab end rahvuslik-konservatiivseks nimetada, ei taha hästi meenuda, et tema esimene partei oli ikka see va NLKP − isegi Leningradi kõrgemas parteikoolis sai õpitud ja seda koos praeguse Kohtla-Järve aukodaniku Valeri Korbiga. Samuti on mees "parteitu kommunistina" varem kandideerinud sotside ridades.

"Ega ma nende parteisse kuulunud, aga maavanema koht oli parteiliselt määratletud. Regionaalminister oli isamaalasest Vallo Reimaa ja tema promos mind tollasele sotside juhile Jüri Pihlile − tähendab, et isamaalased soovitasid ja sotsid võtsid omaks. Pidin sotsidega kandideerima, aga isegi ajalehes ütlesin, et ega ma riigikokku lähe ja mind pole mõtet valida," vabandab Breivel.

Mees ütleb, et nüüd ongi leidnud endale selle õige erakonna. "EKRE sobib, vaid retoorika jätab teinekord soovida. Ja ega ma sinnagi oleks astunud, kui (endine staažikas kommunist, taastatud Eesti riigi teine president ja praegune EKRE auesimees − toim.) Rüütel poleks hakanud meelitama − ütles, et kui selliseid tasakaalukaid mehi nagu mina pole, lähebki ühte serva väga ära," räägib mees.

Ta ütleb, et ei jaga EKRE paljude liikmete suurimat hirmu, mis on seotud migrantide või "omasooiharatega", aga... "Neist kõrvale vaadata ei saa me kuidagi. Aga kõige olulisemad on ikkagi majandus, väärtushinnangud, meie regiooni probleemid − nagu elanikkonna väljavoolamine äärealadelt. Teised probleemid ainult süvendavad neid."

Mida soovib Breivel oma konkurentidest kooliõdedele? "Soovin ikka head − nad on ausad eesti inimesed, seda ma tean," ütleb mees ega taha spekuleerida, kes meie kolmest kangelasest enim hääli kogub.