Teisipäeva õhtul vallutavad Maidla noortekeskuse idamaised lõhnad ja maitsed, sest köögis toimetavad naised, kes on tulnud Eestisse sõjapakku Süüriast. 

Kahel rahvusvahelise kaitse saanud süürlannal Alaal ja Shereenil on abiks nooruke jordaanlanna Esraa, kes tuli Eestisse nelja kuu eest, aga mitte sõja eest põgenedes, vaid oma õele järgnedes. Tema õe pere peab Tallinnas restorani ning Esraa õpib praegu korraga nii eesti kui inglise keelt.

Alaa ja Shereen on Eestis elanud juba üle kahe aasta, aga kõik kolm püüavad võõral maal koduneda ning toitude õpitoad on üks võimalus kohalikega jutu peale saada.  

Aeglane toit 

Alustame hummuse valmistamisest. Arutame, et Lähis-Idas ja Araabiamaades populaarne hummus on Eesti toidulaual tõusev trend ja seda saab ka tavapoodidest, aga huvitav on mekkida just värskelt valmistatud kikerhernepastat.

Kuna Shereen on kodus eeltöö ära teinud, kikerherneid öö otsa leotanud ja neid keetnud, ei võta kohapeal pasta valmis mikserdamine palju aega. Keedetud ja jahutatud kikerhernestele lisab ta vett, küüslauku, sidrunimahla, seesamipastat, oliiviõli, soola-pipart ja jahvatatud köömneid.

Võõrapäraste toitude austaja Kersti räägib, et saabus eelmisel õhtul Egiptuse reisilt ning sõi sealgi hummust. Süüria naiste valmistatu on aga tema kinnitusel hoopis teine tase. "Seal oli ka okei, aga tänane on väga maitsekas ja tõstis lati kõrgemale."

Sama käib falafelide ehk kikerhernestest valmistatud pätsikeste kohta, mida Lähis-Ida trio on valmistanud sama päeva lõunaajal koos Maidla lastega. Õnneks sellisel hulgal, et jätkub maitsmiseks täiskasvanutegi õpituppa. 

Kikerhernepätsikesi kikerhernepastaga degusteerides otsustavad kohalikud naised, et neid oleks jõukohane ka kodus valmistada. 

"Minu tütar on vegan ja veganite seas on hummus väga populaarne. Siiani olen seda poest ostnud, näiteks jõululauale, aga miks mitte ise valmistada," arutleb Kersti ja leiab, et selliseid üritusi võiks tihedamalt olla.

Hirmud teadmatusest 

Aga kui Süüria sõjapõgenikud tuleksid Maidlasse elama, mitte üksnes üheks õhtuks kokkama, siis kuidas kogukond sellele vaataks?

"Nii- ja naapidi," pakuvad Kersti ja Hellika. "Sõprusringkonnas on pagulased olnud kõva teema ja väga paljud on vastu. Arvatavasti teadmatusest.  Lihtsalt meie inimesed ei kujuta ette, et neil tegelikult ka on kodus raske, kui seal on sõda. Ja et nad on samasugused inimesed nagu meie. Nemad teevad ka tööd ja kasvatavad lapsi."

Toit on turvaline teema ja selle kohta võib küsida kõike. Toidu kõrval tuleb jutuks ka süürlannade eluolu.

Näiteks Shereen elab sõna otseses mõttes toidust. Tal on koos abikaasaga Tallinnas oma catering'i-ettevõte Damascus Foods; lisaks töötab ta osalise koormusega Türgi restoranis Istanbul Kebab Grill.

Kersti räägib, et soovis osta Shereeni Süüria toite Balti jaama turu toidutänavalt, aga ei leidnud seda letti.

"Seal ei saanud kohapeal süüa valmistada, aga tahaks pakkuda toitu värskelt nagu restoranis. Näiteks falafel maitseb hoopis teisiti, kui ta on mitu tundi seisnud," põhjendab Shereen leti sulgemist. Ühel päeval loodab pere avada Eestis päris oma restorani. Seni käib Shereen tellimusel toitlustamas.

Alaa elab koos mehe ja tütrega Türil ning on osaajaga hõivatud Tartus pagulaskeskuses. Tellimusel viib süürlanna läbi toidu õpitube ning õpib tugiisikuks teistele pagulastele.

Nii Shereen kui Alaa on n-ö kvoodipagulased ega ole pidanud elama varjupaigataotlejate keskuses. Nad said Eestisse tulles kohe oma elamispinna. Alaa jutustab, et algul oli perel plaan kolida Türist suuremasse linna, aga selle eelduseks olnuks töö leidmine Tallinnas või Tartus. Kui tema arvutiinsenerist abikaasa sai tööle kodu lähedale saekaatrisse, otsustati Eestimaa südamesse edasi jääda.

Tegelikult on Alaa lemmiklinn hoopis Viljandi, mis on tema sõnul "suur ja väike korraga". Türi on küll väike, aga sealsed elanikud on jällegi suure südamega.

"Kohalikud ütlevad, et me oleme teretulnud, ja meid on siin hästi vastu võetud," rõõmustab süürlanna, kes põgenes abikaasa ja pisitütrega ülerahvastatud paadis esmalt Türki ja seejärel Kreekasse, kui nende kodu Süürias puruks pommitati. Kreeka põgenikelaagris tuli veeta peaaegu aasta, enne kui pere sai Euroopa Liidu pagulaskava raames Eestisse tulla.  

Diplomi järgi on Alaa inglise keele õpetaja. Ta õpib usinalt eesti keelt ja loodab sooritada keeleeksami, et saaks siin erialast tööd teha. Tütrele hakkab eesti keel lasteaias iseenesest külge. "Mõne kuu pärast hakkan uuendama elamisluba. Mulle meeldib Eesti, see on minu teine kodu. Positiivne on see, et Eestis julgustatakse suhtlema, õppima ja töötama, et ühiskonda sulanduda," räägib ta.

Vastastikku tuttavaks 

Süürlannad on tähele pannud, et need, kes inglise keelt ei oska, õpivad eesti keele kiiremini ära. "Nad ei saa toetuda inglise keelele ja tunnevad end eksinuna."

Shereen ja Alaa peavad inglise keele oskajatena selle võrra rohkem pingutama. Teisalt on inglise keele oskus kasuks tulnud, sest nii saab neid kutsuda pagulasi tutvustavatele üritustele.

"Meie eesmärk on hirme maha võtta ja inimesed näost näkku kokku viia. Nii, nagu eestlased saavad pagulastega tuttavaks, näevad nemad Eestimaad ja eestlasi," selgitab ürituste sarja "Saame tuttavaks!" projektijuht Mirjam Matiisen.

"Igas maakonnas käime kolm korda; Ida-Virumaal oleme olnud Sillamäel ja Narvas. Tihti teeme toiduüritusi, sest toit ühendab inimesi," lisab ta.

Peale sõjapõgenike võetakse üritustele kaasa võõramaalasi, kes on teistel põhjustel Eestisse kolinud. Näiteks Equadorist pärit vahetustudeng Martin korraldas Maidlas virtuaalprillide töötoa.

Virtuaalprillide vahendusel sai siseneda põgenikelaagritesse mitmel pool maailmas. "See on inimestele nagu äratuskell − raputav kogemus. Tore, et osa sõjapõgenikke saab Eestis elada õnneliku ja turvalist elu, mida nad oma kodumaal kogeda ei saa," ütleb Martin.

Ehtne Süüria hummus

Koostisosad:

  • 2 teetassi kikerherneid (konserveeritud või parem kuivatatud ja ise keedetud)
  • 3 sl tahiinit ehk seesamipastat
  • 2 purustatud küüslauguküünt
  • 3 sl sidrunimahla
  • tass kikerherneste keetmisest üle jäänud vett (sobib ka konserveeritud kikerherneste vesi)
  • 2 sl oliiviõli
  • 1/2 tl jahvatatud köömneid
  • veidi soola
  • veidi musta pipart
  • hakitud peterselli kaunistamiseks

Valmistamine 

Pane kirkerherned üle öö (umbes 12 tunniks) külma vette ligunema. Hea on vette lisada 1-2 tl söögisoodat. Nõruta ja loputa kikerherned ning pane need tasasele tulele keema, kasutades vähemalt kaks korda sama palju vett, kui on kikerherneid. Nende pehmeks keetmiseks võib kuluda paar tundi.

Kui kikerherned on pehmeks keenud, pane nende keetmiseks kasutatud vesi kõrvale ja jäta jahtuma. Ka kikerherned peavad jahtuma.

Seejärel pane kikerherned blenderisse või köögikombaini ning lisa jahutatud keeduvesi. Purusta ja lisa saadud segule seesamipastat, sidrunimahla, küüslauku, oliviiviõli ning maitsesta soola ja pipraga. Sega ühtlaseks massiks. Serveerimisel võib sellele valada veidi oliiviõli ja kaunistada hakitud peterselliga.

Hummust saab kasutada dipina leiva või juurviljade söömisel. Samuti sobib see oivaliselt falafeliga. 

Kuna Shereen on kodus eeltöö ära teinud, kikerherneid öö otsa leotanud ja neid keetnud, ei võta kohapeal hummuse valmistamine palju aega.

Peeter Lilleväli / Põhjarannik