AJALUGU: Esimest laulupidu varjutas näljahäda

Kroonilised toimetulekuraskused kuulusid lahutamatult Eesti talurahva elu juurde. Pildil talunikud vilja peksmas.

FOTO: Iisaku kihelkonna muuseum

Kodu-uurijate päeval kõlas muu hulgas ettekanne 19. sajandil Eestit tabanud näljahädadest, millest viimane langes esimese üldlaulupeo ajale 1869. aastal, räsides eriti valusalt Jõhvi ja Iisaku kihelkonda. Kuidas toidupuudusest üle saadi ja mida söödi?

Tellijale

Ajaloodoktor ja dokumentidel põhineva raamatu "Võitlus näljaga. 19. sajandi näljahädad Eesti külas" autor Kersti Lust rääkis, et 19. sajandi keskpaigani kuulusid kroonilised toimetulekuraskused lahutamatult Eesti talurahva elu juurde ning eriti teravaks läks toidupuudus kevadel ja suvel enne uue vilja lõikust.

Ajaloolane Kersti Lust rääkis, et kui 1869. aasta juunis sõitsid inimesed Tartusse, et pidada maha esimene üldlaulupidu, siis maikuus kogunesid põhjaeestlased Tallinna näljaste inimeste miitingule.

FOTO: Matti Kämärä

Tagasi üles