Kodu-uurijate päeval kõlas muu hulgas ettekanne 19. sajandil Eestit tabanud näljahädadest, millest viimane langes esimese üldlaulupeo ajale 1869. aastal, räsides eriti valusalt Jõhvi ja Iisaku kihelkonda. Kuidas toidupuudusest üle saadi ja mida söödi?
Tellijale
AJALUGU: Esimest laulupidu varjutas näljahäda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajaloodoktor ja dokumentidel põhineva raamatu "Võitlus näljaga. 19. sajandi näljahädad Eesti külas" autor Kersti Lust rääkis, et 19. sajandi keskpaigani kuulusid kroonilised toimetulekuraskused lahutamatult Eesti talurahva elu juurde ning eriti teravaks läks toidupuudus kevadel ja suvel enne uue vilja lõikust.