/nginx/o/2015/04/10/11995082t1h8fc1.jpg)
Faktidega hämamise vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/04/10/11995082t1h8fc1.jpg)
Vastuseks Daisy Utsari 2. aprilli Põhjarannikus ilmunud artiklile "Lohusuu asjadest veel"
Vallasekretär Daisy Utsari arvamusartiklist on aru saada, et loo autor ei ole juriidilise kõrgharidusega inimene. Jurist ei tohi probleemide lahendamisse kaasata emotsiooni. 2. aprilli 2015. a Põhjaranniku artikkel kumab emotsioonidest, mitte tõestest faktidest.
Lohusuu vallavanema Ants Rummeli puhkusetoetuse käskkirjade tühistamise käskkirjad koostas juriidilise kõrgharidusega vallasekretär koostöös juriidilise kõrgharidusega vallavanemaga. Konsulteeriti nii juristide kui konsultantidega ning kõik oli kooskõlas seadusega. Kuna mina tuginen selles kommentaaris faktidele, siis tuletan austatud Lohusuu vallasekretärile meelde, et kõik need käskkirjad tühistati tagasiulatuvalt alates 5. oktoobrist 2012. a, kui kõik asjaosalised olid veel tööl Lohusuu vallavalitsuses. Arusaamatuks jääbki Lohusuu vallasekretäri väide selle kohta, et käskkirjad on asutusesisesed haldusaktid. Täpselt nii see ongi ja nii need käskkirjad said ka vormistatud. Ametnikud lahkusid töölt 8. oktoobril 2012. a.
Avaliku teenistuse seadus (ATS) sidus kuni 31.03.2013 puhkusetoetuse maksmise üheselt teenistuja puhkusega, mitte teenistusest vabastamisega ja toetus tuli välja maksta kas koos puhkusetasuga või pärast puhkust tagantjärele esimesel palgapäeval. Järelikult oli puhkusetoetuse maksmine teenistuja teenistustest vabastamisel õigusvastane.
Daisy Utsari ja endiste kostjate arvates oli neil õiguspärane ootus puhkusehüvitamise saamiseks, kuna igal aastal oli seda makstud. See väide ei ole asjakohane. Ajal, kui vallavanem Ants Rummel andis välja käskkirja puhkusehüvitise maksmiseks, oli vallavanemale teada, et ta lahkub ametist. Samuti oli see fakt teada kostjatele. Väide, et rahaline võimalus oli selleks olemas, on alusetu, kuna ametnikuna olid kostjad teadlikud valla majanduslikust olukorrast, mis ei võimaldanud lisakulutusi vallaeelarvest. Samuti ei olnud vallavanemal Ants Rummelil käskkirja välja andes vallavolikogu heakskiitu, millele ta oma käskkirjas aga viitas.
Daisy Utsari viide sellele, et tööle jäänud ametnikud maksid alusetult saadud puhkusetoetuse tagasi, on tõesti tõsi ja sellekohane viide ei ole järjekordselt käesoleva kaasusega seotud. Eelnimetatud ametnikud käitusid korrektselt. Viide suurte preemiate maksmisele Lohusuu vallavalitsuses 2012. aasta jõulude ajal on küsitav. Kõikidele töötajatele ja ametnikele maksti võrdsetel alustel 50 eurot jõulutoetust.
Mitmete kohtulahendite (Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumaja) alusel on tunnistatud, et Lohusuu vallavanemal Tormis Otsmal oli õigus eelnimetatud puhkusetoetuse käskkirjad tagasiulatuvalt tühistada. Kohtumäärustes oli ka de factokirjas, et töölt lahkumise korral ei ole seaduslik maksta puhkusetoetust. See on fakt ja kohtulahendid on avalikult saadaval kohtulahendite veebikeskkonnas. Kui uus vallavõim ei oleks hagidest loobunud, oleks ka sellekohased kohtulahendid täitmiseks olnud.
Lohusuu uus vallavõim ehk siis vallasekretär ja vallavanem otsustasid ainuisikuliselt, et valla huvi puudumise tõttu loobutakse hagidest endiste vallaametnike vastu ehk siis nõuetest enda vastu.
Korruptsioonivastase seaduse § 11 lõike 1 alusel on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; kui ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust, või kui ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.
Üks valla- või linnasekretäri ülesandeid on vallavanema või linnapea juriidiline nõustamine, valla- või linnavalitsuse ametnike, töötajate ja liikmete ning volikogu liikmete juriidiline nõustamine. Primaarne on aga see, et vallasekretär peab järgima seadust, tegutsema seaduse järgi ja tegema kõik, et vältida vallaasutuses seaduserikkumisi ja korruptsiooniohtu. Kas on võimalik väita, et Lohusuu vallavanem ja vallasekretär ei teadnud endaga seotud otsuseid tehes toimingupiirangust ja korruptsiooniohust?
Murelikuks teeb mind ametnikuna asjaolu, et korruptsiooniteemasid lahendatakse valikuliselt. Kuidas on võimalik, et endine Rakvere linnapea kaotab toimingupiirangu rikkumise tõttu ametikoha, aga selles kaasuses ei võeta midagi ette? Kas tõesti on see aktsepteeritav, et vallasekretär väidab, et tema ongi vald, ja otsus hagidest loobumiseks tehti isiklikest huvidest. Või et 2000 eurot on nii mõttetult väike summa, et selle pärast ei ole mõtet kohtus vaielda. Ei olegi mõtet tõesti vaielda, raha oleks pidanud Lohusuu vallavalitsusele tagasi maksma.
Võiksimegi siin lõputult jääda vaidlema, kellel on õigus ja kellel mitte. Eesti Vabariigis on olemas asutused, kes otsustavad süü või süütuse olemasolu. Minu eesmärk on käesoleva arvamusartikliga tekitada suurem arutelu selles kaasuses. Oleksin tänulik, kui juristid ja õigusvaldkonna spetsialistid avaldaksid oma arvamust sellel teemal. Kas tõesti ei ole käesolevas Lohusuu valla ametniku ja vallavanema käitumises korruptsiooni ilminguid? Kas ei ole toimunud toimingupiirangu rikkumist või millise seaduse alusel seda kaasust tõlgendada? Kas puhkusetoetuste maksmine ametist lahkuvatele ametnikele oli tol ajal kehtinud seadusandlusega kooskõlas? Ma ei ole veel kaotanud usku õigusesse ja õiglusesse Eesti Vabariigis.