Kauplemise koht
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Jõhvi valla territooriumile Kose küla lähistel hakati põlevkivikarjääri kavandama juba 1990. aastatel, kui põlevkivi ja õli hind oli madal ning kogu tööstus vireles. Sellest ajast on karjääri rajamise küsimust tõstatatud mitmel korral, ent kohalikud elanikud on suutnud piisavalt sõjakat häält teha, et põlevkivikontsern on kaevandamismõtetest loobunud.
Veel poolteist aastat tagasi ütles üks Eesti Energia Kaevanduste kõrge ametimees Põhjarannikule, et praegu pole karjääri avamine aktuaalne kohalike elanike vastuseisu tõttu, ent kunagi oleks mõistlik sealsed varud välja võtta.
Kose põlevkivi on kaevandajale kasulik, sest selle kättesaamine on odav. Nüüd, kui põhiliseks takistuseks on kohaliku kogukonna vastuseis, tekib küsimus, mida saab kaevandaja elanikele meeleheaks pakkuda, et neid leplikumaks muuta? On räägitud küll, et kuna varud pole seal kuigi suured, kestab kaevandamine vaid mõni aasta ja siis korrastatakse ümbrus ja rajatakse kena veesilm. Aga kas see on kogukonnale piisav argument, seda enam, et tõenäoliselt hakkab tulevane järv kohale meelitama võõraid?
Kuigi Kose karjääri avamist on korduvalt edasi lükatud, oleme varem näinud, kuidas kaevandaja lõpuks ikka kohalike tahtest riigi abiga üle sõidab. Seetõttu võiks Kose rahvale soovitada mitte iga hinna eest oma auru vaid protestidele kulutada, vaid läbi mõelda, missugust parimat hinda võiks juhul, kui kaevandusele vastu seista ei suudeta, põlevkivikontsernilt vastu küsida.