:format(webp)/nginx/o/2016/09/29/5898303t1h5efe.jpg)
/nginx/o/2015/05/26/11995276t1h52da.jpg)
Ootusi täis lehekuu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/05/26/11995276t1h52da.jpg)
Maikuu on mitmele erakonnale ärev. Tõsine sisekaemus ootab lähinädalatel ees kolme valitsuserakonda. Ummuksis õhku on kogunenud liiga palju ja kevadiseks puhastuseks tuleb aknad-uksed avada. Arvestama peab üha valjemaks muutuva siseopositsiooni häälega. Kevadiste valimiste kaotusekibedus on IRLil ja sotsidel siiani alla neelamata. Põhjusigi pole suudetud isekeskis selgeks rääkida. Lubati vastutuse võtmist, aga keegi pole siiani sotside ning IRLi juhtkonnas lahkumisavaldust esitanud.
Reformierakonna liberalistlik maailmavaade on ühiskonna arengule muutunud piduriks. Pikk võimulolek on tekitanud eksimatuse tunde. Maailmavaade on asendunud iga hinna eest võimul püsimisega. Vägisi meenutab Reformierakond omaaegset NLKP keskkomitee poliitbürood ja toonaseid haua äärel kõikuvaid vanakesi. Kremlist ei lahkunud omal soovil keegi, vaid seltsimehed kandsid ta, jalad ees. Eestis on peaministripartei meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus. Tuleb ammustest aegadest tuttav ette!
Kahe aasta eest toimunud Reformierakonna sisevalimistel süüdistas Kristiina Ojuland juhatust häälte võltsimises ja sahkerdamises. Teame, millega see lõppes. Tõde oli valus kuulata, Ojuland löödi risti ning sunniti erakonnast lahkuma. Nüüd ilmutab rahulolematust eurosaadik Kaja Kallas, kes on asunud aktiivselt kritiseerima Reformierakonna tagatuba ja kitsast otsustajate ringi. Kaja Kallas on saanud kriitikat paremalt ja vasakult. Taas on vaja teisitimõtleja risti lüüa, sest nii on kombeks.
Kõrk suhtumine rahvasse peegeldub erakondade äsja avaldatud reitingutes. Tulemused pole valitsejatele meeldivad. Populaarsus langeb kivina ja kui nii jätkub, tuleb hakata ka Reformierakonnas tõsiselt mõtlema Taavi Rõivase asendamisele. Peaministril napib elukogemust, mida on erakonna vanadel tegijatel: Rein Langil, Andrus Ansipil ja Jürgen Ligil. Reformierakond ei saa endale lubada opositsioonipingile maandumist. Seda ei elaks partei üle. Rohkem kui 15 aasta jooksul loodud toiduahel on liiga mahlane, et see kellelegi teisele loovutada. Tegelikult oleks mõne aasta pikkune pargipingil jala puhkamine isegi tervistav ja värskendav. Kui samas vaimus jätkatakse, võib see nii juhtuda.
Parem pole sotside seis. Kui Sven Mikser vahetult enne parlamendivalimisi teleekraanil bravuuritses, et puusuuskadega tänapäeval kaugele ei sõida, siis minu meelest pole mees plastikutel stardijoonelt minemagi saanud. Sõiduoskus on kas kehv või pole õige määre. Sotse võib oodata liidri vahetus. Jevgeni Ossinovski on tugev natuur ja räägib õigeid asju. Iga hinna eest valitsusse minek, nagu Mikser seda tegi, oli selgelt viga. Sellega minetati nägu ja kaotati valijaid. Iga erakonna unistus on kuuluda valitsusse, ent seda ei saa teha põhimõtetest loobumise hinnaga. Praegu saadab sotside võimalik uus juht signaale, kui vaja, siis ollakse valmis Stenbocki majast lahkuma.
Eestil puudub selge arengustrateegia, mille põhjal langetada põhjapanevaid otsuseid eelseisvaks 10-15 aastaks. Meil on koalitsioonileping ja selle alusel juhitakse riiki. Tegelikult on see tükk paberit, mille võib iga hetk prügikasti visata, sest see ei kohusta millekski sügavuti. Kui riigis on kujunenud olukord, kus kolmest osapoolest kas või üks leiab, et olemasolevatel tingimustel edasi valitseda ei saa, siis läheb koalitsioon kas laiali või sõlmitakse uutel alustel leping. Seda muidugi juhul, kui tahetakse koos edasi minna. Kui Ossinovski soov uue lepingu sõlmimiseks heakskiitu ei leia, siis on parem laiali minna ja teha ruumi uutele tulijatele.
Valija ootas muutusi, aga neid ei tulnud. Nende ootustele vastab kõige paremini Vabaerakond, aga nemad saadeti võimukõnelustelt kohe minema, sest nad esitasid liiga radikaalseid nõudmisi. Praeguseks on kujunenud olukord, kus Vabaerakonna populaarsus aina kasvab ning kui nii edasi läheb, tuleb Reformierakonnal tõsiselt mõelda, kuidas edasi valitseda.
IRLi positsioon on kõige nadim. Juhan Partsi valimisreklaamis ühte korvi pandud madalapalgaliste maksureformi munad on praeguseks purunenud. Sellest ei kõlba enam isegi omletti valmistada. IRLi valijad on pettunud ja ootavad samuti muudatusi.
Valitsus on täpselt nii tugev, kui tugev on selle nõrgim lüli. Rõivase valitsuses on kõik lülid nõrgad ja kett võib ühel hetkel lihtsalt katkeda.
Ajakirjanik Vambola Paavo töötab Keskerakonna kontrollitavas Tallinna TVs.