Riik vajab reformimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänapäeva Eesti elukorraldus on ülepolitiseeritud − avalikku sektorit ja majandust juhivad kabinetipoliitikud, mitte karjäärispetsialistid. Riigiteenistuste ja -ettevõtete suurus ületab mitmetes valdkondades strateegiliselt ohtliku suuruse ning mobiilsuse, kohati ka seaduskuulekuse.
On vajalik, et juba lähiaastatel Eesti Vabariigi seadusandlik ja täitevvõim keskenduks siseriiklikele valupunktidele ühtlaselt üle riigi ning tegemata vahet kodanike elukohal maal või linnas.
Riigivõimu reformi eesmärgid on süsteemse ja stabiilse valitsemiskorra loomine, esindusdemokraatia au taastamine, kodanike kaasamine avatud kodanikuühiskonna loomisel koos otsustusõigusega nii maal kui linnas.
Tunnistagem, et reformimise käigus tuleb mõningate probleemide põhjuste kõrvaldamise meetmeid alustada varasemate paradigmade muutmisest.
Alustama peab võimuhierarhia lühendamisest, ülalpidamiskulude vähendamisest ja detsentraliseerimisest, saavutamaks n-ö õhemat ja läbipaistvamat valitsemist. Eesti riik ei pea koondama kõiki probleeme keskusesse, et siis nende lahendamist ümber delegeerida, kui probleemide põhjusi saab kõrvaldada nende tekkestaadiumis ja -kohal.
Riigivõimu reformi läbiviimiseks tuleks rakendada järgmised meetmed:
- seadusandluse korraldamisel loobuda lihthäälteenamusest ja üle minna 2/3 poolthäälte tasemele;- lühendada valitsemise hierarhiaskeemi, vähendada riigivalitsemiskulud 11-12%-le SKT tasemest;- üle minna täielikule e-valimiskorraldusele;- 12 aasta jooksul üle minna täielikult riigikeelsele üldharidusele;- analüüsida ministeeriumide allasutustena toimivate sihtasutuste vajalikkust, eelistada teenuste ostmist eraettevõtetelt avalikel konkurssidel;- piiritleda riigi ja omavalitsuse tegevused seadusega, korrastada kasutatav terminoloogia tegevuspõhiseks;- vähendada maakondi viiele, andes neile seaduste järgimise kontrolli funktsioonid, ja likvideerida liigsed maavalitsused.Kodanikuühiskond vajab dünaamilist majanduspoliitikat, mis suudab/oskab olemasolevat inim- ja loodusressurssi ratsionaalselt kasutada. Sama kehtib riigiomandi, eriti aga strateegiliste majandusvaldkondade ja infrastruktuuri kohta.
Vältimaks suurettevõtete tippjuhtide nappust ning suurendamaks ettevõtete mobiilsust ja konkurentsivõimet:
- detsentraliseerida riigile kuuluvad suurettevõtted teema-toote-teenusepõhiselt dünaamilisteks ja läbipaistvateks, strateegiliselt vähetähtsad aga 49-51% ulatuses erastada (või saata börsile);
- erastada riigi omanduses olevad detsentraliseerimisvajaduseta äriettevõtted 49-51% ulatuses või saata börsile;- revideerida riigimaa kasutust ja reservi, anda reformimata riigimaa pärast omavalitsusreformi läbiviimist üle kohalikele omavalitsustele;- väljuda Rail Balticu projektist kui majanduslikult põhjendamata projektist, kaaluda alternatiivse (Venemaa-suunalise) trassivariandi Riia-Valga-Tartu-Rakvere-Narva majanduslikku põhjendatust olemasoleva raudtee paralleelteena (ja samas koridoris);
- pidada majanduslikult põhjendatuks nn Saaremaa püsiühenduse ehitamist paaristunnelina kommertsprojektina − Eesti kaevurite potentsiaal ja oskused on läbindamisel ning kvaliteetkillustiku kaevandamisel piisavad.
Riigi üldine maksupoliitika peab muutuma põhimõtteliselt maksumaksjasõbralikumaks, see tähendab maksukoormuse keskme nihutamist keskmise ja suure tulu teenijatele ning käibes mitteolevate varade maksustamisele:
- kehtestada üksikisiku tulumaksuvabastus 400 eurot ning tulumaksumäär 24% esimesel võimalusel ja täismahus − nimetatud meede pöörab riigi praeguse majanduse süvenevalt languselt aasta-kahe jooksul olulisele tõusule;
- kehtestada ettevõtte kasumimaks 100 000 eurot ületavalt osalt kuni <5%;- kehtestada kinnisvaramaks alates maksumusest 100 000 eurot kuni <5%;- kaotada maksusoodustused (tagastused) transpordivahenditele;- kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir 3500 eurot;- kehtestada lisaks kuupõhisele ka tunnipõhine kõiki makse sisaldav töötasuarvestus;- kaotada FIEsid diskrimineeriv avansilise sotsiaalmaksu nõue;- kutsuda tagasi alates 1.01.2016 kehtima hakkav maksusuurenduste "kobarseadus";- lõpetada haiguspäevade tasu maksmine haigekassast, alustada haiguspäevade tasu maksmist töötukassast;- luua riigi võlakirjapõhine pensionifond maksu- ja tolliameti allüksusena;- kehtestada omavalitsuste kaheosaline tulubaas (eelnev aasta on baasaasta): 50% üksikisiku tulumaksu laekumisest ja lisaks pearaha, mis arvutatakse üksikisiku tulumaksu kogusummast 25%. Üksikisiku tulumaksu üleriigilisest laekumisest 25% laekub riigieelarvesse.Alates 2008. aastast on valitsus pressinud peale alarahastatud omavalitsuste sundliitmist, nagu omavalitsuste toimetulekuks vajalik efektiivsus saavutatakse vaid omavalitsuste liitumise järel. Selline käitumine on vastuolus Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga.
Mõistlik on kokku leppida omavalitsuse minimaalsuurus 5000 elanikku ning muuta kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadust.
Riigi ja omavalitsuste kohustuste, õiguste ja vastutuse piiritlemine on vaja sätestada seadusega põhimõttel, et riik sekkub kohaliku omavalitsuse tegevusse vaid siis, kui see on seotud riigiomandiga (ja taristutega) ning kohaliku omavalitsuse tegevuse seaduslikkuse ja järelevalvega. Mistõttu enamik praegusi maavalitsusi likvideeritakse ning alles jäetakse (ja reorganiseeritakse) vaid viis: Harjumaa, Läänemaa, Tartumaa, Pärnumaa ja Virumaa maavalitsused. Reorganiseeritud maavalitsuste ülesanded järgivad riigikontrolli põhimõtteid.