Kohtume raamatukogus!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oktoobrikuu viimasel nädalal −20.-30. oktoobrini − toimuvad üle-eestilised raamatukogupäevad "Kohtume raamatukogus!". Eesti raamatukoguhoidjate ühingu eestvedamisel juba 25. korda peetavate raamatukogupäevade eesmärk on avada raamatukogude uksed tavapärasest veelgi rohkem. Ja nii tehaksegi. Ka meie maakonnas. Kümne päeva sisse mahub ligi 60 kohtumist, näituse avamist, üritusi nii lastele kui täiskasvanutele. Jätkuks vaid igale poole huvilisi ja kaasalööjaid.
Ida-Virumaal oli 2014. aasta lõpus koos harukogudega 45 üldkasutatavat ehk rahvaraamatukogu ja neis töötas 167 raamatukoguhoidjat. Möödunud aasta tõi meie maakonna raamatukogude võrgus kaasa mõned muudatused: Rannu raamatukogu suleti ja raamatufond liideti Aseri raamatukoguga, Iisakus ühendati ühes koolimajas asunud rahva- ja kooliraamatukogu, kooliraamatukogu töötaja koht koondati ja põhikogu anti üle Iisaku raamatukogule, uutesse ruumidesse kolis Sinimäe raamatukogu. Jah, nii nagu kogu ühiskonda, mõjutab ka raamatukogusid see, mis toimub majanduses. Paljud lugejad ei ole enam niivõrd seotud oma kodukoha raamatukoguga, kuivõrd pigem saab määravaks, kus käiakse tööl või koolis ja laenutatakse sealsest raamatukogust.
Elanikkonna vähenemine maal ning koos sellega ka lugejate arvu kahanemine paneb omavalitsusi tegema sulgemise ja ühendamise otsuseid. Kõik on korras, kui need otsused on läbimõeldud ja nende tagajärjel ei kannata teenuse saajate vajadused, kui ühendamise tulemusel paranevad teenuse kättesaadavus ja kvaliteet. Küll on aga kahju, kui ühendamise või sulgemise otsus tehakse vaid kulude kokkuhoiu eesmärgil, arvestamata raamatukogu kasutajate vajadusi.
2014. aastal suurenes maakonna raamatukogude eelarve kokku 3,1%. Üle mitme aasta oli väike personalikulude kasv (4,6%). Seda kindlasti tänu miinimumpalga tõusule, kuid mitmed omavalitsused tõstsid ka raamatukogutöötajate palku. Tulenevalt elanike arvu vähenemisest langes riigipoolne komplekteerimistoetus 1,9% ning omavalitsuste poolt teavikute jaoks eraldatav raha 8,1%. Eriti suur oli omavalitsuse toetuse langus ühinenud Lüganuse vallas − saadi vaid 25% eelmise aasta summast.
Käesoleva aasta eelarved näitavad mõnes raamatukogus teavikute komplekteerimise osas samuti langustrende, mõnes lausa 50%. Mida see endaga kaasa toob? Ega täna-homme juhtugi veel midagi, aga pikemas perspektiivis küll. Kui lugeja tuleb korduvalt raamatukogusse ja lahkub sealt talle vajaliku raamatuta, siis ühel päeval ta lihtsalt enam ei tule, vaid läheb teise raamatukogusse. Jah, üks võimalus on muidugi kasutada raamatukogude vahelise laenutuse teenust, aga alati ei ole ka see lahendus. Ja nii võib komplekteerimiskulude vähendamine ühel aastal tuua järgmisel kaasa nii külastuste kui laenutuste arvu languse. Ja see on teatavasti üks raamatukogutöö tulemuslikkuse näitajaid. Võrdlus maakonna raamatukogude viimaste aastate statistikas näitab, et langustendents põhinäitajate osas jätkub. Raamatukogude kasutamist mõjutavad endiselt üldisest keskkonnast tulenevad probleemid: elanikkonna vähenemine ja vananemine, väljaränne ja tööränne. Elanikke kaotas enamik Ida-Viru omavalitsusi. Väikestes kohtades mõjutab raamatukogu näitajaid ka ühe aktiivse lugeja lahkumine. Maakonnas tervikuna jäi vähemaks 2610 inimest. Rohkem külastatakse neid raamatukogusid, mis on muutunud kooskäimise ja omavahelise suhtlemise kohaks.
Kindlasti on põhinäitajate languse põhjus ka muude meediumide ja nendega seotud võimaluste kiire kasv. Eelmisel aastal läbi viidud Eurobaromeetri uuringutele toetudes on Eesti Euroopa Liidu keskmisega võrreldes üsna kõrge kultuurihuviga riik. Probleemiks on siiski uue põlvkonna kängu jäänud kultuuritarbimine. Uuringust nähtub raamatute tarbimise langus: 17% inimesi ei olnud küsitlusele eelnenud aastal ühtegi raamatut lugenud, 1-2 raamatut oli lugenud 27%. See tähendab, et 44% eestlastest pole raamatu kaudu kultuuriga kontaktis olnud, mis erineb drastiliselt pildist 1980. aastail.
Aga millega siis lugejaid raamatukogusse meelitada?
Praegusel infotehnoloogia ajastul on muutunud veelgi olulisemaks täiskasvanute ja eriti laste suunamine raamatu juurde. Püütakse vastu tulla raamatukogu kasutajate ootustele ning raamatukogudest on kujundatud mitmekülgset tegevust pakkuvad kogukonnakeskused. Paljudes kohtades ongi raamatukogud veel need viimased kohad, kus külarahvas kokku saab, sest seltsimajad ja postkontorid on kinni pandud. Maakonna raamatukogud ei ole üksnes kohad, kust teavikuid laenutada, vaid kohtumispaigad, kus saab arutleda kirjanduse ja päevakajaliste sündmuste teemadel ning kus pakutakse inimestele võimalust olla ühiskonnas aktiivne. 2014. aastal toimus maakonna raamatukogudes 1456 näitust ja väljapanekut ning 1411 üritust, millest sai osa 31 745 inimest. Ei julge küll täpselt öelda, aga julgen arvata, et teisi nii suure kasutajaskonnaga kultuuriasutusi maakonnas väga palju ei ole. Seega − raamatukogud on siiski olulised ja vajalikud. Ka siis, kui põhinäitajad, st külastused ja laenutused, statistikas langust näitavad.
Lea Rand on Eesti raamatukoguhoidjate ühingu maaraamatukogude sektsiooni juhataja.
(Artiklis on kasutatud Jõhvi keskraamatukogu koostatud Ida-Virumaa rahvaraamatukogude 2014. a koondaruannet)