Positiivne uudis ebasobival ajal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Valitsuse äsjane põhimõtteline otsus toetada Narva teatrikeskuse loomist ei sattunud just kõige õnnestunumale ajale. Päevil, mil meeltes tuksub järjekordne teade suurkoondamisest ja idavirulased ootavad eelkõige, milliseid lahendusi pakub valitsus, et 500 VKGs üleliigseks osutunud inimest saaksid võimalikult kiiresti uue töö, tuleb sõnum: me teeme Narva teatri. Muidugi annab selline asi põhjust sarkastiliselt hambaid teritada.
Ent kui kahe sündmuse sobimatu ajaline kokkulangevus kõrvale heita, siis on tegu viimaste aegade positiivseima sõnumiga Ida-Virumaa jaoks. Kui tõepoolest järgmise aasta lõpus endise sõjatehase Baltijetsi hoones uus teatrimaja valmis peaks saama ja see kindlustatakse ka tegevusrahaga järgnevateks aastateks, siis tuleb valitsust kiita. Selle eest, et ainus konkreetne otseselt Ida-Virumaaga seotud kavatsus koalitsioonileppes saab täidetud.
Nii nagu kontserdimajast on saanud Jõhvis kohaliku kultuurielu keskus ja üks maakonna paremaid mainekujundajaid, nii peaks eeldatavasti minema ka Narva teatrimajaga.
Peale selle ei tasu unustada, et teatrimaja loomisega kaasnevad samuti uued töökohad. Olgugi et neid saab seal olema kümneid kordi vähem kui suurkoondamiste käigus neid on kadunud. Samas pole põhjust pidada tööd kultuuri valdkonnas vähemoluliseks kui näiteks õlitehastes või elektrijaamades.
Kõige olulisem on aga see, et teatrimaja olemasolu rikastab kohalikku elukeskkonda, mis omakorda toetab ka elanike püsimajäämist ja investeeringute tulekut teistesse majandusharudesse. Ent muidugi ei tohi see jääda selle eesmärgi saavutamise ainsaks põhiliseks abinõuks.