/nginx/o/2025/04/14/16777769t1h0838.jpg)
/nginx/o/2025/04/14/16777772t1h4a68.jpg)
Kaitsepolitseiamet tähistab tänavu 105. aastapäeva. Nagu Eesti Vabariik tervikuna, oleme näinud väga erinevaid aegu. Okupatsiooniaastatel eksisteerisime üksnes vabadust väärtustava ideena. Eesti riigi sisemise julgeoleku suurim ohustaja Venemaa on aga läbi aegade jäänud samaks.
Venemaa teeb kõik endast oleneva, et lõhkuda Euroopa julgeolekuarhitektuuri ja luua Euroopas oma privilegeeritud eriõigustega tsoon, kust NATO peaks taanduma. Venemaa näeb ka Eestit oma ihaldatud mõjusfääris.
Venemaa brutaalne agressioonisõda Ukraina vastu jätkub juba neljandat aastat. Lisaks Venemaa relvajõudude nähtavale rindele Ukrainas tegutseb Euroopas Venemaa relvajõudude varjatud rinne.
Terve 2024. aasta jooksul nägime Euroopas Venemaa sõjaväeluure GRU instrueerimisel toime pandud süütamisi, vandalismiakte, sabotaažiakte või nende katseid. Venemaa püüab hübriidoperatsioonide abil Euroopat destabiliseerida ning õõnestada kollektiivset tahet Ukrainat toetada. Siin on aga Venemaa teinud kalkulatsioonivea − sellised rünnakud Euroopa vastu mitte ei nõrgesta, vaid tugevdavad Lääne ühtsust ja otsustavust Ukrainat toetada.
2023. aastal Eestis Venemaa tellimusel korraldatud mälestusmärkide rüvetamiste ja autoklaaside lõhkumiste eest vastutavatena peeti kinni ning mõisteti 2024. aastal süüdi kümmekond inimest. Ka 2024. aastal oli selliste rünnakute oht Eestis suur.
Reaalselt õnnestus Venemaa mahitusel 2024. aastal toime panna üks rünnak, kui Tartus süüdati Ukraina registreerimisnumbriga sõiduk. Hübriidsõda on esimene faas ükskõik millisele sõjalisele rünnakule. Nii kaitsepolitseiameti otsustav töö kui ka ühiskond ise tagavad selle, et sõjalist ohtu riigile ei tekiks.
Julgeolekupildi edasine kujunemine sõltub Ukrainas toimuvast: kas ja millise rahuni jõutakse. Kindel on see, et ükskõik milline rahu Ukrainas ka ei sõlmita, ei vähenda see ohte Eesti sisejulgeolekule. Venemaal vabaneb seejärel rohkem ressurssi ja ta saab koondada tähelepanu muudele vaenutegevustele.
Ohuks on lahingurelvade ebaseaduslik transiit Euroopasse, kus need võivad jõuda kuritegelike ringkondade ja äärmuslaste kätte. Rindelt naasvad Vene kõrilõikajad hakkavad otsima uusi väljakutseid äärmusorganisatsioonides, kuritegelikus maailmas. Venemaa eriteenistuste luurehuvi Eesti vastu on pidev. 2024. aastal viisime kohtu ette viis GRU kaastöötajat. Alates Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukrainas on kaitsepolitseiameti ettepanekul Eestis julgeolekukaalutlustel elamisluba kehtetuks tunnistatud kokku 15 inimesel.
Kremlit toetav osa Eesti elanikkonnast on valdavalt vanemaealine ja hääbuv, mistõttu üritab Kreml oma mõjutustegevust suunata Eesti venekeelsetele noortele. Peame kaitsma venekeelseid noori Venemaa propaganda mõjusfääri langemise eest.
Pärast Kremli kontrollitud infokanalite piiramist on mõjutustegevus liikunud sotsiaalmeediasse. Üha enam näeb süvavõltsinguid ning manipulatsioone tehisaru ja algoritmidega. Sotsiaalmeedia on aina enam mõjutamas seda, kuidas me maailma tajume ja millisesse infovälja algoritmide manipulatsioonid meid suunavad. Nii võib infotarbija eksida propaganda kõlakambrisse või valede miiniväljale, sest aina raskem on esitatud infot kontrollida. Kriitiline meel jagatava info suhtes on jätkuvalt ainus ravim usaldatavuse tagamiseks. Eestis võtame kriitilise mõtlemise ja sealhulgas meediakirjaoskuse õpetamist põhjusega tõsiselt.
Nii vanuse- kui ka riigipiire ületades peibutab vägivaldne äärmuslus noori sotsiaalmeedias ja digiplatvormidel. Üksildane, raske lapsepõlve ja kuuluvustundeta inimene leiab netiavarustes tee äärmusliku maailmavaateni, kui talle pakutakse selget ja kaasahaaravat sõnumit, mis levib paljudel platvormidel ja mis tänu infotehnoloogilistele võimekustele tõlgitakse kiiresti eri keeltesse. Terroriorganisatsiooniga sarnaselt on Kremli jaoks propaganda levitamine sama oluline kui rünnakute endi korraldamine.
Olgugi et infoühiskonna teenuse seaduse muudatus võimaldab otsustavamalt sekkuda, on oluline välja töötada ka tegevuskava, et ennetada noorte radikaliseerumist. Vaenulike riikide mõjutustegevuse ja vägivaldse äärmusluse propaganda tõttu peab ka riik pöörama suuremat tähelepanu sotsiaalmeedia keskkondades toimuvale. Kuigi terrorismioht püsib Eestis väike, on ka üks rünnak liiga palju.
Näeme, et üha laialdasemalt kasutatakse virtuaalvääringuid. Lisaks kasutusele legaalse investeerimisvõimalusena on krüptorahast saanud põhiline maksevahend õigusrikkujatele nii terrorismi rahastamises, vaenulike eriteenistuste operatsioonides, küberrünnakute lunarahanõuetes kui ka organiseeritud kuritegevuses. Innovatsioon ja infotehnoloogilised makselahendused esitavad väljakutseid nii Eesti õiguskaitseasutustele kui ka Eesti finantssektorile tervikuna. Tähelepanu tuleb seega pöörata õigusaktide ajakohasusele, teenusepakkujate paremale riskiteadlikkusele, hoolsusmeetmete kohaldamise kvaliteedile ning õiguskaitseasutuste tegevuse järjepidevusele. Tehnoloogia areng ja järjest mitmekihilisemad küberohud seavad ka küberjulgeoleku valdkonna senisest palju kaalukamasse rolli.
Keeruline julgeolekuolukord esitab kaitsepolitseiametile järjest suuremaid väljakutseid ja kõrgemaid nõudmisi, et hoida erinevatel ohuvektoritel silm peal ning tõkestada need enne, kui need jõuavad Eesti ühiskonda kahjustada. Ohtudest teadlik olles on võimalik neid ennetada.
Kaitsepolitseiamet korraldas 2024. aastal kümneid julgeolekukoolitusi ja -ettekandeid, millest sai osa pea 2000 ametnikku ja ettevõtete töötajat. Vaenuliku ohustaja vastu on oluline tugev ühisrinne, mille moodustavad kõik eestimaalased ja julgeolekuasutused koos oma partneritega nii Eestis kui ka välismaal.
Julgeolekuasutuse töö eripära nõuab, et suur osa meie tegevusest on vastaste eest varjatud. Küll aga on kaitsepolitseiamet avatud pädevate järelevalveasutuste jaoks, sh prokuratuur, kohtud, siseministeerium, Eesti Vabariigi valitsus, riigikogu julgeolekuasutuste järelevalvekomisjon, õiguskantsler, riigikontroll. Välisest kontrollist olulisemadki on meie töökultuur ja sisemeetmed, mis tagavad, et kaitsepolitseiameti tegevus on seadusega kooskõlas, lähtub parimast kutse-eetikast, tervest mõistusest ja Eesti riigi julgeolekuhuvidest. Mõistame meie ülesannete täitmiseks vajalike õigustega kaasnevat vastutust. Suhtume Eesti elanike põhiõiguste kaitsmisesse kaitsepolitseiametis väga tõsiselt.
Ajal, mil maailm on tugevas turbulentsis, seisame silmitsi paljude ohtude ja julgeolekuväljakutsetega. Peamiselt Venemaa tegevuse tõttu on meie piirkonnas võimalik julgeolekukeskkonna edasine halvenemine. Sellest hoolimata saame öelda, et Eesti on väga turvaline riik ja iga aastaga veelgi tugevam. Kaitsepolitseiamet tihedas liitlaskoostöös sise- ja välismaiste partneritega pingutab, et see nii ka jääks.