Ressursitasu sidumine nafta hinnaga heidutab põlevkivivaldu
26. jaanuar 2016, 23:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabariigi valitsuse plaan siduda põlevkivi kaevandamistasu nafta maailmaturuhindadega mõjutab tugevalt põlevkivivaldu, mille eelarvest moodustab nn ressursimaks rohkem kui poole.
Põlevkivi ressursitasude võimalik sidumine nafta maailmaturuhindadega on taoti jutuks olnud juba paaril viimasel aastal.
Viru Keemia Grupis, aga ka Eesti Energia Kaevandustes toimuvad suured koondamised on sellele mõttele uut hoogu andnud: eelmisel nädalal ütles majandusminister Kristen Michal, et põlevkiviettevõtete rasket olukorda saaks leevendada sellega, kui maksud sõltuksid nafta maailmaturuhindadest.
"Selle aasta esimeses pooles peaksime jõudma selle idee realiseerimiseni, et maksud sõltuksid nafta ja õli maailmaturuhindadest. See tähendab seda, et kui on kehvad hinnad ja ajad, on ettevõtete maksukoormus väiksem; kui paremad ajad, jagavad nad ühiskonnaga rohkem," rääkis Michal.
Tema sõnul võiksid maksumuudatused esialgse plaani järgi käiku minna siis, kui naftabarreli hind langeb alla 30 dollari taseme. "Kas ressursitasud langevad siis 90, 95 või 85 protsenti, see on juba arvutuse küsimus. Igal juhul peaksid need langema nii palju, et maksumeede aitaks põlevkivisektoril keerulistel aegadel püsti püsida ja tööhõivet säilitada," ütles minister.
Põlevkivivallad murelikud
Põlevkivivaldu muudab see plaan pisut murelikuks − ennekõike seetõttu, et neil pole õrna aimugi, millises ulatuses kavandatavad maksumuudatused neile laekuvat ressursimaksu mõjutada võivad.
"Kui riik võtab kogu vähenemise enda kanda, siis pole valdadel häda midagi. Aga seda ma muidugi ei usu. Kui see vähenemine laieneb kõigile, sealhulgas omavalitsustele, siis on jama majas," arutles Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid.
Vaivara valla kolme-nelja miljoni euro vahemikku jäävas eelarves on pool tuludest ressursitasu.
Tõsi, Vaivarat eristab teistest põlevkivivaldadest see, et suurema osa ressursitasust moodustab neil mitte kaevandamistasu, vaid vee erikasutustasu elektrijaamade jahutusvee eest. Seda valdkonda ei puudutanud ka 2013. aastal jõustunud seadusemuudatus, mis otse valdadele laekuva kaevandamistasu osa oluliselt kahandas.
Luhalaiu sõnul pole põlevkivivaldadel nüüd kiires korras kavandatavate muudatuste kohta vähimatki infot. "Nii palju kui ajakirjandusest loeme-kuuleme, meiega pole keegi ühendust võtnud, veel vähem meie arvamust küsinud," nentis ta. "Pole välistatud, et kuna see otsus puudutab valusalt ka riiki, võidakse meilt ka vee erikasutustasu ära võtta."
Illuka valla 3,5 miljoni euroses eelarves on rohkem kui kaks miljonit eurot ressursitasu.
"Kui see oluliselt vähenema peaks, eks siis tuleb meil investeeringuid koomale tõmmata: kergliiklusteed ehitamata jätta, Kuremäe arendamise mahtu vähendada. Meil on väike rahavaru olemas, päris hätta ei jää. Ja kes teab, võib-olla aasta pärast on naftahind tagasi samal tasemel, mis see mõni aasta tagasi oli," püüab vallavanem Oleg Kuznetsov optimismi säilitada.
Väljakutse omavalitsustele
"Ressursitasu sidumisest nafta hinnaga on ammu juttu olnud ja mina arvan, et see on õige," ütles Mäetaguse vallavanem Tauno Võhmar. "See annab põlevkiviettevõtetele võimaluse edasi kaevandada ja õli toota, nii et nad ei peaks tegema otsuseid, mis kahjustavad ka omavalitsusi. Samuti annaks see omavalitsustele võimaluse elada paremini siis, kui nafta hind on kõrge. Praegusel hetkel on aga olulisim, et kaevandamine jätkuks ja põlevkivi kasutajatel oleks rohkem stabiilsust."
Mäetaguse valla tänavune eelarve on 4,5 miljonit eurot, sellest 2,4 miljonit eurot ressursitasu.
"Oleme end häälestanud sellele, et eelarvet tuleb korrigeerida," kinnitas Võhmar. "Praegu on laekumiste arvestuste aluseks Estonia ja Ojamaa kaevandustelt saadud prognoos; esimese kvartali lõpus vaatame eelarve üle ja kui vaja, siis vähendame. Ligemale kaks miljonit eurot on ette nähtud investeeringuteks, eks siis tuleb otsustada, kust vähemaks võtta; praegu pole volikogu seda veel arutanud."
Võhmar ei arva, et ressursitasude võimalik oluline vähenemine põlevkivivaldades seisaku tekitaks.
"See poleks stagnatsioon, vaid suur ja võimas väljakutse. Ellu jääme ka siis, kui ressursitasu üldse ei laekuks; ja need muudatused ei tule ju üleöö."
Valitsus otsib lahendusi
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Ott Heinapuu ütles, et praegu ei ole valitsus midagi siduvat otsustanud ning ministeeriumid kaaluvad erisuguseid meetmeid, mida valitsuse kabinetinõupidamisele esitada.
"Mõju kohalike omavalitsuste eelarvetele võetakse selle juures arvesse," kinnitas ta.
Neljapäeval pöördus rahandusminister Sven Sester kirjalikult Eesti Energia, Kiviõli Keemiatööstuse, Kunda Nordic Tsemendi ja Viru Keemia Grupi juhtide poole, küsides, millised konkreetsed sammud ja millises mahus aitaksid põlevkivitööstuse olukorda leevendada. Ettevõtete vastused aitavad hinnata riigi sekkumise võimaluse ulatust ning välja selgitada meetmed, millest riigile ja kohalikele elanikele olulisele tööstusele ka tegelikult abi oleks.