Tiksunud miini plahvatus

Kohtla-Järve hüljatud korterite probleem tõstatub enamasti talvel, kui järjekordsed ühistud jäävad jänni küttearvete tasumisega ning VKG Soojus ähvardab kraanid kinni keerata ja vahel teebki seda.

Ent äsjane laevaringu juhtum Kalevi tänaval asuvas kortermajas toob esile veel teisegi suure probleemi − kortermajade tehnoseisundi.

Ühelt poolt on Kohtla-Järve linnapeal Jevgeni Solovjovil õigus, et iga maja korrasoleku eest peavad hoolt kandma ühistu ja korteriomanikud. See kehtib aga normaalse linna kohta. Kohtla-Järve, mis on viimase paarikümne aastaga kaotanud kolmandiku elanikest ja nõudmise puudumise tõttu on korterite väärtus langenud alla saja euro ruutmeetri kohta, on aga elamumajanduse seisukohast anomaalia.

Paljud korterelamud on amortiseerunud.  Enamikus majades on hulganisti kortereid, kus keegi ei ela. Suur osa elanikest on madala sissetulekuga vanurid ja töötud, kes pole suutelised panustama hoonete korrastamisse.  Kui lisada sellele tõsiasi, et  aastaid tagasi valitses korterite ümberehitamisel paras anarhia ja omanikud said teha, mis pähe tuli, siis peidavad paljudki majad miine, mis  võivad mis tahes ajal taas samamoodi nagu nüüd raskeid tagajärgi kaasa tuua. Seekord oli veel suhteliselt õnnelik õnnetus.

Kohtla-Järve linnavõimude jaoks on linna elamumajandus teema, millega tuleb tõsiselt ja terviklikult tegelema hakata. Ühistute endi jõud sellest üle ei käi.