Metsapõlengute kustutamiseks on Ida-Virumaal kulunud 73 000 eurot
23. juuli 2016, 01:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põuakuiv mets põles juunikuus Ida-Virumaal neljas kohas: Illuka vallas Kuningakülas, Narvas Kulgu kanali juures ning Jõhvi vallas Kahula ja Kose külas.
Tänavuse aasta kuue kuuga on Eestis metsatulekahjusid olnud kümnendiku võrra rohkem kui terve eelmise aasta jooksul (vastavalt 113 ja 102).
Päästeameti Ida päästekeskuse teeninduspiirkonnas on sel aastal olnud viis suuremat metsapõlengut: üks Lääne-Virumaal Sõmeru vallas, neli Ida-Virumaal.
Kose ja Kuningaküla
Põuane maikuu muutis metsad ääremiselt tuleohtlikuks. Päästeamet pani korduvalt kõigile metsas liikujaile südamele, et nood ohutult ja hoidlikult käituksid. Metsade sulgemise võimalust küll arutati, ent selle kasuks ei otsustatud.
3. juunil läks mets põlema Jõhvi vallas Kose külas. Õnneks saadi sellest suhteliselt kiiresti jagu; kustutamisele kulus 3735 eurot.
Juba järgmisel päeval tuli häirekeskusele teade põlengu kohta Illuka vallas Kuningakülas, kus 21 hektaril põles metsanoorendik ja metsaalune. Kuna sinna oli keeruline ligi pääseda, transporditi päästeressursid ja varustus kohale piirivalve veesõidukitega. Kustutustöödele kaasati ka politsei- ja piirivalveameti helikopter, mis tegi 54 veerünnet, ning Punamäe kordoni kaater. Tehnikat oli kohal veelgi: Iisakust metsakonteiner, pumbajaam ja amfiibsõiduk, Rakverest metsakonteiner, Jõhvist kaks ATVd ja metsakonteiner ning roomikmasin Pandvagn. Paak- ja kustutusautod loomulikult ka.
Päästekomandosid osales kustutustöödel üheksa: Jõhvi, Iisaku, Narva, Rakvere, Väike-Maarja, Sillamäe, Tapa, Kohtla-Järve ja Narva-Jõesuu. Appi tulid vabatahtlikud päästjad Avinurme, Jaama ja Mäetaguse komandost, kustutustöödel osales kokku 219 inimest.
Päev pärast põlengu algust avastati samas piirkonnas veel teinegi tulekahju. Raskendatud ligipääs alale ja tugev tuul muutsid kustutustööd keeruliseks. Kokku haarasid kaks põlengut umbes 56 hektarit; õnneks polnud ohus inimesed ega eluhooned.
"Kuningaküla metsatulekahju kustutamisel osales suur osa Ida päästekeskuse päästeressursist, kustutustöid tehti varavalgest hiliste öötundideni. Samal ajal süttis regioonis maastikul teisigi tulekahjusid," rääkis Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht Helen Tammets.
Kulgu, Kahula ja Kuningaküla
6. juuni õhtul märgati Kuningaküla kustutustöödel osalenud helikopterilt, et Narvas Kulgu kanali juures põleb piki jõge 200-300meetrisel ribal mets. Põlenguala asus Narva elektrijaamade läheduses.
Sealseid metsakustutustöid raskendas juurdepääsu puudumine maismaalt, sündmuskohale sai ligi ainult mööda Narva jõge − politsei- ja piirivalveameti paatidega Punamäe ja Mustajõe kordonist. Hommikuse seisuga põles selles piirkonnas hinnanguliselt umbes 1 ha turbapinnast. Kustutamine läks maksma 960 eurot.
Mõni tund varem oli teatatud metsatulekahjust Jõhvi valla Kahula külas, kus põles umbes kaks hektarit metsanoorendikku. Kustutama saadeti Kohtla-Järve ja Kunda päästemeeskonnad ning Mäetaguse, Aasukalda ja Avinurme vabatahtlikud päästjad. Hilisõhtuks suudeti tulele piir panna ning järgmisel päeval kustutati põleng lõplikult. Kustutamise kulud küündisid 4510 euroni.
Kuningakülas käisid kustutustööd sedaaegu üha edasi, järelkustutamine lõpetati alles 9. juuni esimestel tundidel. Kui päästjad asusid varustust kokku korjama, hakkas sadama. Kuningakülas polnud sellest enam abi, ent vähemalt hoidis see ära järgmised metsapõlengud.
Kuningaküla kustutustööd läksid maksma 63 699,82 eurot.
Raske ja kallis töö
"Metsatulekahjude kustutamine on alati väga raske, kallis ja aeganõudev töö," ütles Helen Tammets. "Kuna metsas tihtipeale teid ei ole, lõhutakse seal kustutustööde käigus tehnikat ja varustust."
Tammetsi sõnul võtavad sellised põlengud päästeametilt palju ressurssi ning kui kusagil mujal on samal ajal päästjate abi vaja, jõutakse sinna paratamatult hilinemisega.
"Õnneks tänavuste metsapõlengute ajal ükski inimene päästmata ei jäänud ning ka õnnetusjuhtumites hukkunuid see periood Lääne- ja Ida-Virumaal endaga kaasa ei toonud."