Kirik kultuuri- ja konverentsikeskuseks

Pankrotipesast riigi ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku poolt välja ostetud Narva Aleksandri kirik on nüüd justkui tänavale visatud orb, kellest kõigil on kahju, kõik on veendunud, et teda peaks aitama, kuid mitte ükski osapool pole valmis teda enda perre elama võtma.

Aastaid on riik ja Narva linn Aleksandri kiriku taastamisse panustanud ning selle tähelepanuväärse kultuurimälestise taastamiseks on ära tehtud väga suur töö. Selge see, et Narva jaoks on tegemist olulise pärliga, arvestades, kui vähe ajaloolisi rajatisi viimane sõda piirilinna alles jättis. Ent suurim dilemma on see, kuidas panna see maja elama nii, et see pärl ka särama hakkaks.

Juba siis, kui Aleksandri kirikus toimetas praeguseks pankrotistunud kogudus, oli selge, et luteri kirik ainuüksi enda tarbeks nii suurt hoonet ei vaja, ning eks seal toimuski mitmesuguseid kultuuriüritusi alates näitustest ning lõpetades kontsertidega, aga selge on see, et hoone vajab edasiseks arendamiseks lisainvesteeringuid, ning samal ajal, kui soovida teda "elus" hoida, tuleb kellelgi kanda ka ülalpidamiskulud.

Riik ja linn ei ole nüüd juba mitme kuu vältel suutnud kokku leppida hoone edasises otstarbes. Riik soovitab linnal sinna kolida keskraamatukogu, linn aga saatis kultuuriministeeriumi selle ettepanekuga pehmelt öeldes kuu peale, kahtlustades, et sellega soovib riik hoone kulud linna kaela veeretada.

Paljud asjatundjad on avaldanud arvamust, et kirikust võiks saada väärt kontserdipaik. Kuid publikut ei pruugi jätkuda, et teenitud tuluga maja ülal pidada.

Arvestades hoone suurust ja eripära, polegi ilmselt ajaloolise kirikuhoonega tulevikus muud teha kui kasutada seda mitmeotstarbeliselt. Ehk siis kasutada hoonet nii, et seal saaks korraldada kultuuriüritusi, seminare, konverentse ja muid ettevõtmisi. Seda enam, et Narvas puudub praegu tänapäevane kultuuri- ja konverentsikeskus.