Vaikelu enne valimisi

Kuigi kohalike valimisteni on jäänud vaid kaks ja pool kuud, pole erakonnad ega valimisliidud veel asunud valijatele oma platvorme või plaane tutvustama. Paljudes kohtades on erakonnad küll teatanud oma nimekirjaga välja tulemisest, kuid mitmel pool pole teada sedagi, missugused jõud valimisliitude näol valimistulle astuvad.

Seda vaikelu võib mõneti selgitada suvise puhkuste ajaga, kuid sellegipoolest tahaks valijad teada, kelle ja mille vahel neil 15. oktoobril valida on.

Elu on näidanud, et lubadustega tullakse välja vahetult enne valimisi, sageli loetakse üles hulk umbmääraseid kavatsusi: toetame, aitame, soodustame, jätkame jne. Kui lubadused lähevad konkreetsemaks, on oht, et need võivad valijatele meelde jääda. Nii võib pärast võimule saamist olukord keeruliseks minna.

Aga olgu nende lubadustega, kuidas on. Poliitilistelt jõududelt ootaks ka debatti inimestele olulistel kohalikel teemadel, seda enam, et finišisirgele jõudev haldusreform hakkab oma tegelikku palet elanikele alles pärast valimisi näitama. Ja reform puudutab kõiki olulisi kohalikke valdkondi. Aga kui inimene ei tea, mille poolest erineb valimisliidu Kodumuru seisukoht haridusküsimustes valimisliidu Kodukamar omast, on tal raske teha valikuid.

Valimisdebattides peaks otsa lahti tegema eelkõige erakonnad, kellel on selleks rohkem kogemusi ja võimekust, kuid ka seda me ei näe. Heal juhul antakse avalikkusele teada, missuguse hüüdlause all üks või teine partei valimistele läheb, kuid sisulised lubadused jäetakse ikka viimasel hetkel avalikustamiseks.