Jõhvist saab kaunis Eesti väikelinn
28. august 2017, 13:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõppeval valimisperioodil on Jõhvis toimunud mitmeid poliitilisi tõmblusi, mis paraku ei ole Jõhvi arengule lõppkokkuvõttes kuidagi kasuks tulnud.
Valimisliidu Jõhvi Heaks, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni (hiljem fraktsioon K.Õ.V.A.) vahel sõlmitud koalitsioonilepe nägi küll ette kindlad prioriteedid ja eesmärgid Jõhvi kui regioonikeskuse arendamiseks, kuid "kõvade poiste" abiga jäid need täitmata ja tegelikult suudeti Jõhvi arengule tagurpidikäik sisse lükata.
Üheks oluliseks punktiks olid läbirääkimised naabritega ühinemise üle. Ei olnud mõeldav, et Jõhvi sellest rongist maha jääb. Ometi nii just läks. Siinkohal "tänusõnad" toonasele volikogu esimehele Teet Enokile. Jõhvi ei kaotanud mitte ainult 1,3 miljonit eurot finantse, vaid nii olulist aega olla regiooni arenguvedur. Et paremini mõista tausta, toon siinkohal väljavõtte Jõhvi valla arengukavast 2014-2020: "Jõhvi vallas toimuvate arengute mõistmiseks tuleb teadvustada, et napilt 12 000 elanikuga vallakeskus − Jõhvi linn − toimib keskusena ligi 60 000 inimesele, kes elavad Jõhvi kesklinnast 15 km raadiuses. Lisades sellele veel tosinkond kilomeetrit, läheneb teenindatavate arv juba 100 000-le, mis vastab ligilähedaselt Tartu elanikkonnale. Seepärast pole imestada, et viimastel aastatel on Jõhvi linna kui regionaalse kaubandus-, teenindus- ja administratiivkeskuse areng lahti vedamas ka teda ümbritsevate omavalitsuste arengut."
Kui veel 2016. a. kevadel oli Jõhvil üsna suur autoriteet ja usaldus piirkonnas, siis viimastel aegadel oma endiste kolleegidega vesteldes olen selgeks saanud, et enam see nii ei ole. Kui vahepeal vallavanemaks olnud Eduard East küsis, kas vallas on areng peatunud, siis võib küll julgelt vastata, et oh ei − see on hooga tagasiteele asunud. Üsna mõtlemapanev oli Vallo Reimaa kõne Jõhvi pidustustel. Inimesel, kes on iseseisvuse taastamisest alates seisnud Jõhvi kui Eesti väikelinna arengu eest, oli üsna suur mure, et 25 aastat tööd läheb lihtsalt vett vedama. "Ärge laske sel juhtuda!" oli tema palve. Eks see teeb muret paljudele inimestele, kes mõistavad Jõhvi valla olulisust maakonna ja regiooni arengus. Minule kaasa arvatud.
Eeloleval valimisperioodil saabki võtmeküsimuseks, kas suudetakse jätkata 25 aasta jooksul seatud eesmärkide elluviimist ja taastada usaldus oma naabrite ja koostööpartneritega ning tagada Jõhvi valla elanikele tugev ja turvaline elukeskkond, kus tahavad elada vanad ja noored, mehed ja naised, omad ja külalised. Eesti Reformierakond on igal juhul võtnud eesmärgiks, et nii saab see olema.
Mida me selleks teeme? Toon välja mõned tegevused valdkonniti.
Kõigepealt valitsemine. Siin tuleb eelkõige murda olukord, kus volikogu liikmed kipuvad rikkuma võimude lahususe printsiipi ja juhtima vallaametnike tööd oma isiklikest või lähikondsete huvidest lähtudes. Ametnikud on oma ala spetsialistid, me usaldame neid. Viime sisse veebis jälgitava istungite süsteemi, kus soovijatel on võimalik otsepildis saada osa nii volikogu kui ka valitsuse istungitest ning otsustamisel olevatest eelnõudest (välja arvatud muidugi juhud, kus seaduse kohaselt on tegemist kinniste istungitega). Avalikustame iga kuu vallas toimuvad hanked, lepingud, eelarveseisud nii vallas kui ka allasutustes. Valla osalusega ettevõtete nõukogud saavad täidetud oma ala spetsialistidega, mitte poliitikutega.
Jätkame ühinemisläbirääkimisi nüüd siis juba uue Toila vallaga, et moodustuks keskregiooni tugevaim omavalitsus.
Majanduses on kindlasti suur roll töökohtadel ja elukeskkonnal. Koostöös Jõhvi äripargi ja ettevõtjatega töötame välja tootmisvaldkonna investoritele toetusmeetmed töökohtade loomiseks. Teede-tänavate renoveerimiseks eraldame igal aastal vähemalt 500 000 eurot. Lisaks Jõhvi-Kose kergliiklustee rajamine, mille peaks kokku viima rajatava Kuremäe-Pannjärve teega. Algatame Jõhvi pargi kõrvale detailplaneeringu uue elamukvartali rajamiseks noortele peredele. Toetame korteriühistuid ja eramaju õuealade ja fassaadide korrastamisel. Kose tondilossi probleem on juba liiga kaua lahendamata, seekord tuleb see ära teha. Samuti leiame lahenduse Jõhvi raudteejaama renoveerimiseks (miks mitte näiteks valla muuseumiks või maakonna transpordikeskuseks).
Hariduse valdkonnas jätkame koolide korrastamist ja renoveerime koolide staadionid. Samuti korrastame lasteaedade õuealad. Leiame raha lasteaiaõpetajate palkade võrdsustamiseks kooliõpetajate omadega. Alustame nn kogupäevakooli arendamist põhikoolide baasil.
Kultuuri valdkonnas toetame jätkuvalt meie kultuurikollektiivide tegevust. Et külad oleksid elujõulised, toetame kindlasti nende seltside tegevust. Raamatukogu vajab juba ammu laiendust − alustame selle projekteerimist. Tammiku spordihoone ja kultuurimaja saavad vähemasti elementaarse ajakohastamise.
Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonnas on oluline tulevase tervisekeskuse valmimine, millele aitame omalt poolt kaasa. Meie eakatele inimestele kindlustame tasuta transpordi ja toetame nende seltsitegevust.
Need on vähesed nopped meie valimisprogrammist.
Jõhvi on kaotanud nii väärtuslikku aega, aga pürgime uuesti veduriks. Seisame tugeva ja avatud Jõhvi eest!