Riik ei tohi jääda pealtvaatajaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Iga kord, kui saabuvad kohalikud valimised, kuuleme ikka ja jälle sellest, kuidas ühes või teises omavalitsuses on valijaid mõjutatud kas siis mingi materiaalse hüve pakkumise, ametiseisundi kasutamise või muude trikkide najal. Ja tõesti, nii on vaat et iga kord ning enamasti ka ühtedes ja samades omavalitsustes.

Politsei on ka alati teatanud, et võtab teateid valimisrikkumistest eriti tõsiselt ning kontrollib ja menetleb põhjalikult, aga tegelikult pole kuigi paljud juhtumid süüdlaste karistamiseni jõudnud. See omakorda lisab nahaalsust pettuste korraldajatele, kes sel kombel tegelikult vabade valimiste ja rahva tahte üle irvitavad. Valijate ükskõik missugune survestamine kellegi poolt hääletama on seadusega kriminaalkorras karistatav. Aga paraku on politsei siiani olnud nende juhtumitega tegelemises ja ka pettuste ennetamises suhteliselt abitu ning see annab valemängijatele aina julgust juurde.

Muidugi lasub osa vastutusest ausate valimiste läbiviimise eest ka omavalitsustel ja parteidel-valimisliitudel, kuid repressioonivahendid valimiskuritegudega võitlemises on siiski riigi käes. Lihtsalt tundub, et riik pole selliseid pettusi tõsiselt võtnud. Aga see pole meie arvates õige. Lastes sellisel moel vabu valimisi saboteerida, lubatakse sisuliselt õõnestada Eesti riigikorda, riigivastased kuriteod on aga seadusandluse silmis ühed rängemad. Sellega õõnestatakse ka kõigi ausate kodanike usaldust oma riigi vastu.

Märksõnad

Tagasi üles