Ärev aeg ametnikele

Valimised on nüüd läbi ning mõnda aega valitseb omavalitsustes vaikelu. Seal, kus võim ei muutunud, jäävad ilmselt ka ametnikud ning linna- ja vallajuhid endiseks. Teine lugu on nende omavalitsustega, mis haldusreformi käigus liideti. Neid vallajuhte muidugi kadestada ei saa − psühholoogiliselt pole see lihtne.

Kindlasti on praegu haldusreformist puudutatud vallamajades ja ka kahes linnavalitsuses (Kiviõli ja Narva-Jõesuu) piisav annus ärevust, sest inimesed ei tea, mis neist saab. Muidugi, ühinemisläbirääkimiste käigus rääkisid kõik osapooled, et teenuste hulk ja kvaliteet ei tohi langeda, aga kindlasti ei tähenda see, et ametnike arv jääb endiseks.

Koondamiskirves ohustab praegu tegelikult omavalitsustes väga paljusid. Selge, et sotsiaaltöötajaid ehk vähem kui raamatupidajaid, aga kindlust pole kellelgi. Mismoodi hakkavad maakonna uued omavalitsusjuhid oma meeskondi komplekteerima ja missugusest loogikast lähtuma, saab näha õige pea. Tegelikult on üks väike kogemus meil olemas, kui aastal 2005 ühinesid Jõhvi linn ja vald. Toona näiteks pandi ametisse ka maaelu eest vastutav abivallavanem, kuid see koht kaotati kiirelt. Ilmselt hakkabki elu ise omavalitsustele dikteerima, missuguste ametnike järele kui suur vajadus on.

Kuid positiivset on sel asjal ka. Haldusreform jätab küll tööta üksjagu inimesi, aga see annab omavalitsustele võimaluse valida ametisse parematest parimad oma ala asjatundjad.