18. oktoober 2018, 10:52
JUHTKIRI Ida-Viru programmi piinlik õppetund
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahjuks me ei eksinud, kui kirjutasime juuli alguses, et niigi korduvalt edasi lükkunud Ida-Viru programmi käivitamine ei ole kuigi reaalne ka tänavu kolmandas kvartalis, nagu rahandusministeerium tollal optimistlikult kavandas.
Ida-Viru programmiga seotu tekitab piinlikkust keskvõimu asjaajamise kohmakuse pärast.
Valitsusasutused saatsid juba aasta alguses üksteise võidu laiali pressiteateid, kuidas Ida-Viru programm maakonda miljoneid eurosid toob, ja küsimus oli vaid selles, millise erakonna minister või poliitik selles suurimat aupaistet pälvib. Neid teateid uskuma jäänud Ida-Virumaale investeerimisest huvitatud ettevõtjate seljad on stardipakkudel kangestunud, sest nüüd on käes juba oktoobri keskpaik ja tegelikkus on selline, et ükski kavandatud meede pole siiani avatud.
Ida-Viru programmi ideega tuli praegune koalitsioon välja ligemale kaks aastat tagasi kohe pärast valitsuse moodustamist. Selle rahaline maht on esialgsetest kümnetest miljonitest eurodest aastas kuivanud 3,8 miljonile, kuid sellegi rakendamise ettevalmistamine on osutumas vaat et pikemakski kui praeguse valitsuse eluiga. Kui ettevõtlusmeetmed suudavad ehk hiljemalt jõuludeks bürokraatialainetest läbi tulla (siis saab ka näha, kui palju lõpuks algsest mõttest alles jääb ja milliseks kujuneb selle tulemuslikkus), siis kavandatud kultuuri- ja spordiürituste, Viru filmifondi või noorte spetsialistide toetustega seotud küsimused on jätkuvalt veel üsna toored.
Ida-Viru programmiga seotu tekitab piinlikkust keskvõimu asjaajamise kohmakuse pärast. Aga loodetavasti on sellestki midagi kasulikku õppida.