Kaks aastat Jüri Ratase valitsust
21. oktoober 2018, 23:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Ratas alustas väga keerulisest seisust nii Keskerakonna esimehe kui ka peaministrina, kuid on suure töö ja kannatlikkusega jõudnud hästi edasi.
Neljapäeval ilmus ERRi tellitud Turu-uuringute ASi küsitlus, mis näitas, et Keskerakonna toetus eestlastest valijate seas on kasvanud 20 protsendile. Toetus venekeelsete seas on endiselt ligi 75 protsenti. See on mõõdik, mis näitab, kui hästi Jüri Ratas on saanud toime ülesandega, mis kahe aasta eest tundus ilmvõimatuna.
9. novembril 2016 avaldas riigikogu umbusaldust Taavi Rõivase teisele valitsusele, mis oli ühtlasi järjekorras viies Reformierakonna peaministri juhitud valitsus. Vaid mõned päevad varem ehk 5. novembril oli Keskerakonna kongress Paides 654 häälega Yana Toomi 348 vastu valinud Ratase pikaajalise ainujuhi Edgar Savisaare asemel uueks esimeheks. Juba 23. novembril asus Ratas Eesti Vabariigi peaministri ametisse, kuhu Savisaar oma vastavanimelisele raamatule vaatamata
de jure
ei jõudnudki.
Narvas tõmbas Ratas üllatavalt selge joone jõuliselt maha, olles kannatlikult oodanud sobivat hetke.
Ratas peaministrina oli avalikkusele ootamatu. Reformierakond ja märkimist väärt osa nendega ära harjunud või kokku kasvanud ametnikke asus kohe uuele valitsusele külge panema "kremlimeelse" silti. Koalitsioonilepe tuli kiiresti valmis saada hetkel, kui eelmise valitsuse ettevalmistatud riigieelarve uueks aastaks oli sama hästi kui lukus. Majandus − erinevalt praegusest − eriti ei kasvanud ja lootust ka ei andnud. Kohe oli peale tulemas Eesti eesistumine Euroopa Liidus ning värske peaministri vähene välissuhtluse kogemus ja nõrgapoolne inglise keel andsid põhjust nii siiraks mureks kui ka õelaks pilkeks.
Kohe esimestel kuudel selgus, et Keskerakonnal pole võtta ühtlaselt tugevaid ministreid isegi olukorras, kus portfellid koalitsioonipartnerite vahel jagunesid võrdselt viis, viis ja viis. Paar nädalat pärast ametisse asumist oli seniste tegevuste tõttu kriitikatule alla jäänud põllumajandusminister Martin Repinski sunnitud esitama lahkumisavalduse. Pool aastat hiljem tunnistasid pikka aega riigikogus opositsioonis istuma pidanud Keskerakonna ministrid ka avalikult, et pidasid tööd valitsuses lihtsamaks, kui see reaalselt neile oli.
Pärast üht intervjuud "AK" otse-eetris 2017. aasta aprillis avaldas Eesti Ekspress "Jüri Ratase ümmarguste vastuste roboti". Peab tõdema, et see oli tol hetkel üsna tabav huumor.
Ka valitsuspartneritel läks nirusti. Niigi kesised reitingud langesid, erakondades küdes sisemine rahulolematus, need pinged kandusid valitsusse edasi.
Aga ühel ajal sellega, et Keskerakonna ja iseenda valitsuskõlblikkust tõestada, pidi Jüri Ratas ka Keskerakonna ümber pöörama. Vene häältele toetuvast ning paljudes eestikeelsetes piirkondades nagu Saaremaa või Viljandi sisuliselt kaduvast erakonnast pidi saama erakond, mis ei ole enam eestlaste seas toetuselt neljandal kohal. Aga ka venekeelsete hääli ei saanud kaotada ning selle esimeseks testiks olid kohalikud valimised enam-vähem aasta pärast Ratase esimeheks saamist.
Edgar Savisaar kandideeris erakonna vastu, proovis lahti kangutada vene häälte magneteid eesotsas Yana Toomiga ning oponendid ja ajakirjanikud küsisid igas debatis korduvalt, miks pole Keskerakond Ratase juhtimise all ikka veel loobunud koostööleppest Ühtse Venemaaga ning millal võtab Keskerakond midagi ette korruptsiooniga Tallinnas ja Narvas. Kuid Tallinnas läksid korruptandid üksteise järel uurimise alla ja kohtusse ning Ratas sai uut Keskerakonda üha usutavamalt distantseerida nii Savisaarest kui ka korruptsioonist. Yana Toom jäi Keskerakonda, kuid Ratas pidi vene tiiva tasakaalustamiseks Mihhail Kõlvarti nõudmisele vastu tulema ning sotsid Tallinna linnavalitsusest välja jätma.
Mõni kuu pärast kohalikke valimisi võis märgata, et Ratas ei vastagi enam küsimustele liiga ümmarguselt − vahel teeb ta lausa teravat nalja. Ka inglise keel oli paranenud ning Eesti eesistumise tegi Keskerakonna peaminister ilusti ära. Valitsus töötas sujuvamalt, vähemalt ei olnud esialgset rabedust ning puudusid Taavi Rõivase ajast tuttavad inetud tülid.
Praegu on Keskerakonna ümberpööramine poolel teel. Narvas tõmbas Ratas üllatavalt selge joone jõuliselt maha, olles kannatlikult oodanud sobivat hetke. Sihikindel kannatlikkus on Keskerakonna uue juhtkolmiku peamisi omadusi, muutusi viiakse ellu tollhaaval, siis kui avaneb õige võimaluste aken, kindla peale. Leping Ühtse Venemaaga on katki rebimata, kuid küllap tuleb pärast riigikogu valimisi ka see päev.