:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
JUHTKIRI Pole vaja tappa loomulikul teel taandujat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/24/11982762t1h9f34.jpg)
See paistab kentsakana välja, kuidas mõne aja tagant tõmbab osa poliitikuid käima teema, et nüüd on vaja kibekähku ära otsustada, millal me põlevkivienergeetikale otsa peale teeme. Võimalik, et kellelegi on see suur idee, mille nimel poliitikat teha, keegi teine mõtleb, et sel moel on võimalik saada oma selja taha rohkem valijaid. Tegelikult toimub PÕXIT ehk põlevkivienergeetikast väljumine juba pikemat aega ja võib eeldada, et lähitulevikus selle tempo tõuseb veelgi. Aga mitte Toompeal tehtavate poliitiliste otsuste, vaid üldisema kliimapoliitika ja vaba turu mõjul loomulikul teel. Kunstlikult seda protsessi kiirendada ja tagant tõugata oleks tobe ja oma riigi huvidest lähtudes lausa kahjulik.
Kunstlikult põlevkivienergeetikast taandumist kiirendada ja tagant tõugata oleks tobe ja oma riigi huvidest lähtudes lausa kahjulik.
Mida head sellest sünniks, kui praegu veel töökorras elektrijaamad, mille üha rangemaks muutunud keskkonnanõuetega vastavusse viimiseks on suuri kulutusi tehtud, seisma panna ja vanarauaks lammutada? Näiteks äsja rohkem kui 600 miljoni euro eest valminud efektiivne ja keskkonnasäästlik Auvere jaam? Või sellest, kui praegu põlevkivienergeetikas toimetavad ja riigile head maksutulu toovad inimesed oleksid tööta? Või Eesti hakkaks elektrienergiat suures koguses importima, mis mõjuks negatiivselt riigi välismajandusbilansile? Sellest ei muutuks keskkond märkimisväärselt puhtamaks, riik ega inimesed jõukamaks.
Põlevkivienergeetika on Eestit teeninud aastakümneid ja teeb seda vähemal määral ka edaspidi ning teeb samal ajal ruumi uutele, säästlikumatele ja tõhusamatele elektritootmise viisidele. Kui neid vaid piisavalt oleks.