Tühjaks jäänud kuurortlinnas ei maksa politseile loota

Ilja Smirnov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nelja hektari suurusel mereäärsel krundil seisvat Mereranna hostelit võib sel aastal pidada Narva-Jõesuu kaitsetuse sümboliks. Raske on valvata mitut suurt hoonet, millest mitmed on pealegi tühjad. Pildil vasakul olev skulptuur - Mereranna visiitkaart - on suisa imekombel alles olev metallist objekt.
Nelja hektari suurusel mereäärsel krundil seisvat Mereranna hostelit võib sel aastal pidada Narva-Jõesuu kaitsetuse sümboliks. Raske on valvata mitut suurt hoonet, millest mitmed on pealegi tühjad. Pildil vasakul olev skulptuur - Mereranna visiitkaart - on suisa imekombel alles olev metallist objekt. Foto: Ilja Smirnov

Narva-Jõesuu elanikud peavad puhkehooaja lõppedes ise enda ja oma vara turvalisuse eest hoolitsema.

Mereäärsel nelja hektari suurusel krundil seisvat Mereranna hostelit võib sel aastal pidada Narva-Jõesuu kaitsetuse sümboliks. Supelasutuse omanik ja juht Aleksandr Ganzevitš ütles Põhjarannikule, et möödunud hooajal põhjustasid metallivargad neile üle 10 000 euro kahju.

"Juunis viidi ära väravad, augustis tungiti signalisatsiooniga kaitstud ruumidesse ja koos siia jõudnud politseinikuga nabisime ühe neist kinni. Sellele järgnesid vargused 16., 17. ja 19. septembril," võiks Ganzevitš pikalt jutustada oma sõjast metallivarastega. Ent 18. augustil võinuks peremees vabalt maksta oma eluga selle eest, et ta oma vara kaitseks välja astus. Kurjategija lõi teda suurte plekikääridega pähe ja seejärel andis mitu tugevat hoopi jalgadesse. "Endise poksijana tõrjusin löögi käega, tegin väljaaste ja koos turvamehega võtsime selle varganäo kinni. Teine jooksis ära ja näib, et oli ka kolmas," meenutas ettevõtja, kel vanust juba paar aastat üle kuuekümne.

Politseile ei saa loota

Mereranna spaas kinni peetud kurjategija viibib praegu politseis vahi all. Hoolimata sellest näivast edust, keeldub Ganzevitš korravalvurite tööle konkreetset hinnangut andmast.

"Siin on kõik niigi selge: kell 16 pandi kuritegu toime, täpselt kaks tundi ootasime patrulli, selle aja istus meie kinnipeetud pätt käeraudades, veel 45 minutit ootasime operatiivrühma. Nood küsitlesid kõigepealt kinnipeetut, seejärel mind ja alles kella kümneks õhtul jõudsin ma oma autoga haigla traumapunkti," rääkis ettevõtja, kes on leppinud sellega, et politsei operatiivsele abile ta loota ei või, kuid kogu territooriumile turvamehi välja panna ka ei saa.

Ganzevitš konstateeris, et kõikvõimaliku metalli vargused Mererannast mõjuvad juba mõnitamisena. "Nad [vargad] lihtsalt irvitavad mu üle, õigussüsteem aga kaitseb kurjategijaid oma tegevusetusega." Ettevõtja andmeil on metallivargad väikeses puhkelinnas teada: "Sigadusi teevad enamasti üks või kaks seltskonda."

Narva-Jõesuud, Sillamäed ja Vaivara valda teenindava Narva politseiosakonna juht Sergei Andrejev teatas, et üks patrullekipaaž viibib Narva-Jõesuus pidevalt ainult palavatel päevadel, mil rand on puhkajaist tulvil. Veel töötab Narva-Jõesuus alaliselt üks jaoskonnapolitseinik, kuid tema koormus on suur, sest üksnes alalisi elanikke on linnas 3000.

"Kodanikud peaksid oma vara korralikult valvama. Iga maja ette politseinikku panna ei saa," ütles politseiametnik.

Helgem külg

Narva-Jõesuu linnapea Andres Noormägi ei taha olukorda üle dramatiseerida, toetudes üksnes Mereranna kurbadele kogemustele.

"Ma leian, et Narva-Jõesuus on pigem turvaline. Meil on kinnisvaraomanike seas palju maksejõulisi kliente, ka välismaalasi, ja turvafirmade vahel on tõsine konkurents. See on ainulaadne nähtus, et nii väikeses linnas on alati olemas kolme turvafirma partullekipaažid. Ja see on positiivne - see loob hea fooni," usub linnapea.

Noormäe sõnu kinnitas Narva-Jõesuu üks kuulsamaid elanikke - satiirik Semjon Altov Peterburist. Altovite perel on siin uus ja ilus maja, kus nad veedavad palju aega. Põhjaranniku küsimusele turvalise elu kohta Eestimaa vaikses kuurortlinnakeses vastas Altov, et tõde selgub võrdluses.

"Venemaaga võrreldes on Narva-Jõesuus rahulikum. Peterburi lähistel on majadel hiiglama kõrged tarad, seal tunned end nagu püssitoru ees, isegi liikuma kipud tahtmatult kiireid haake tehes. Aga siin kas pole üldse mingeid tarasid või on need läbipaistvad. Möödunud talve veetsime naisega esimest korda Narva-Jõesuus. See oli kaunis: valge lumi, puhas õhk, väga vähe inimesi... Aga ma olengi eraklik. Ma ei ole talve kunagi eriti armastanud, aga siin sain faktiliselt kingituseks veel ühe aastaaja," on kirjanik õnnelik vaikuse ja rahu üle.

Vara hoidmisest kõneldes tunnistas Altov, et ta ei karda oma Narva-Jõesuu maja pärast, kui nad ära sõidavad ja maja tühjaks jääb. Kirjanik hindab turvafirmade tööd kõrgelt. Hiljuti vahetas ta firmat ja uued spetsialistid suhtusid asjasse väga hoolsalt. "Usun, et meile ei lipsa sisse isegi hiir," on kirjanik muretu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles