Teeme oma riiki paremaks

Riho Breivel. Foto: Peeter Lilleväli

Eesti Vabariigi sünnipäeval on meil põhjust õnnitleda üksteist selle eest, et oleme suutnud oma riiki hoida, ja olla uhked iseenda üle, et oleme suutnud seda tasapisi paremaks teha.

Eesti elu edasiviimisesse on igapäevase töö ja laste kasvatamisega, kultuuri säilitamise ja arendamisega andnud oma panuse kõik meie elanikud. Me väärime selle eest kiitust!

Olles argipäeviti sageli silmitsi probleemidega, mille ületamine nõuab paljudelt inimestelt väga suuri pingutusi, võib tunduda, et seisame paigal ja õiglustki võiks märksa rohkem olla. Ka siin, Ida-Virumaal, tundub tihtilugu, et asju, mille pärast muretseda, on tunduvalt rohkem nendest, mille üle rõõmu tunda.

Samas, kui igapäevarutiinis teha korraks peatus ja heita pilk selja taha, siis võime tõdeda, et selline hoiak pole sugugi õigustatud. Meil on põhjust heameelt tunda väga paljude idavirulaste ettevõtmistest, mis aitavad parandada siinset elukeskkonda, luua juurde töökohti, mitmekesistada vaba aja veetmise võimalusi, parandada maakonna mainet ja palju muud, mida võib lühidalt kokku võtta Ida-Virumaa väärtustamisena.

Narvas on käsil ainulaadse arhitektuurilise lahendusega Tartu ülikooli kolledžihoone ehitus, mis peaks valmima tänavu augustis. Suuri arengusamme teeb ka Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledž Kohtla-Järvel, mis suudab üha paremal tasemel pakkuda siinse piirkonna tööjõuturul nii nõutavat inseneriharidust. Tegevust on alustanud meie põhilisele maavarale uusi kasutusvõimalusi otsiv põlevkivi kompetentsikeskus.

Positiivsed arengud jätkuvad Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses ja Narva kutseõppekeskuses. Paranenud on õppebaasid ja kutsehariduse tase läheneb rohkem kohalike ettevõtete vajadustele.

Keerukas, kuid väga tähtis töö on käsil omavalitsustes kohaliku koolivõrgu täiustamisel. Olukorras, kus õpilasi jääb vähemaks, ei ole pääsu ebapopulaarsetest otsustest. Samas tuleb neid teha, kui tahame, et siinsed lapsed saaksid meie koolidest võimalikult hea hariduse.

Samas tunnustan eriliselt vene koole ning nende õpetajaid ja õpilasi, kellel on käes sugugi mitte lihtne aeg, mil on alanud üleminek 60protsendilisele eestikeelsele õppele.

Ettevõtluses on kõige suuremad ettevõtmised seotud õlitööstuse arendamisega nii Eesti Energia, Viru Keemia Grupi kui Kiviõli Keemiatööstuse poolt. Hoiame pöialt, et need plaanid õnnestuksid, sest sellega tuleb juurde nii töökohti kui jõukust kogu maakonnale. On normiks, et selliste suurte tööstusseadmete rajamisel kasutatakse nüüdisaegseid tehnoloogiaid, mille mõju ümbritsevale keskkonnale on kordades väiksem kui aastakümneid tagasi.

Mastaapsed tööd jätkuvad ka Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksimägede ohutuks muutmiseks.

Suuri lootusi ettevõtluse kasvatamisel ja uute töökohtade lisandumisel oleme aastaid seostanud tööstusalade ja tööstusparkide arendamisega. Mitmete märkide järgi näib, et pikk eeltöö hakkab just sel aastal tooma esimesi suuremaid vilju. Et selline ettevõtluse viis on elujõuline, näitab väga hästi Narvas tegutsev Nakro tööstuspark, kus juba praegu toimetab edukalt kümneid ettevõtteid.

Heameelt on põhjust tunda ka Sillamäe sadama käekäigu üle. Pärast vahepealseid keerulisemaid aegu saavutati mullu ligemale viie miljoni tonnine kaubamaht.

Üldise liiklusohutuse seisukohast oli oluline sündmus veokite piirieelse parkla rajamine Sillamäele.

Kiitust väärivad ka meie turismiettevõtjad, sest see keskkonnasõbralik majandusharu pakub meie inimestele üha rohkem tööd ja leiba. Hea oli eelmisel nädalal turismimessil "Tourest" viibides näha, kuidas huvi Ida-Virumaa vastu aina kasvab. See on meie turismiedendajate paljude aastate raske töö tulemus, et murda müüte ja väärarusaamu Ida-Virumaast.

Meie maakonda on juurde tekkimas uusi suuri turismiobjekte, mis mitmekesistavad ka kohalike inimeste elu. Kiviõli mäel käib seiklusturismikeskuse rajamine, tegevust lõpetavasse Aidu karjääri on rajamisel veespordikeskus.

Ida-Viru omavalitsused on olnud tublid Euroopa Liidu programmides osalejad. Kohtla-Järve kesklinn sai mullu täiesti uue ilme, promenaadide rajamine on alanud ka Narvas ja Jõhvis.

Kirevamaks on muutunud ka meie kultuurielu. Meil on välja kujunenud oma traditsioonilised üritused, nagu Jõhvi balletifestival, "Seitsme linna muusika" festival, tuhamägede tantsupidu, mõisapäevad ja paljud muud üritused, mille pärast on sõidu Ida-Virumaale ette võtnud üha rohkem inimesi.

Hea meel on ka, et meie rahvaspordiürituste kalender muutub aina tihedamaks. Alutaguse suusamaraton ja Narva energiajooks on lühikese ajaga tõusnud Eesti tuntumate tervisespordisündmuste sekka. Spordiharrastust soodustab ka uute spordirajatiste valmimine.

Sotsiaalvaldkonnas on tähelepanuväärsemateks sündmusteks olnud uute peremajade valmimine Narva-Jõesuu lastekodus ja Alutaguse hoolekeskuse avamine Mäetagusel.

Sellist edulugude jada võiksin veel pikalt jätkata, kuid see ei tähenda, et peaksime silmad sulgema tõsiste probleemide ees. Mulle teeb väga muret, et Ida-Virumaa elanike arv jätkab vähenemist, et meil on endiselt Eesti suurim tööpuudus ning et paljude meie inimeste tervis on kehv.

Ilmselt ei ole me siiani piisavalt suutnud seista Ida-Virumaa huvide eest riigi tasandil.

Aga kindel on ka see, et olukorra üle nurisemine midagi paremaks ei tee. Selleks on vaja Ida-Virumaa inimeste ühist pingutust.

Me oleme palju korda saatnud, aga oleme kindlasti suutelised enamaks. Ma usun, et sel aastal valmivasse maakonna uude arengukavasse jõuavad paljud asjalikud ja tõhusad lahendused, mis aitavad nendele rasketele probleemidele rohtu leida.