Narva tahab vanalinna uut elu tuua

Ainus, mis on praeguseks Narva vanalinna veidi elavdanud, on Tartu ülikooli kolledži uus hoone. Lähiaastatel kolivad siia linnavalitsus ja raamatukogu. Eeldatakse, et seejärel jõuavad siia ka ärimehed oma kaupluste ja teenustega. Foto: Ilja Smirnov

Järgneva seitsme aasta jooksul plaanib Narva muuta radikaalselt oma vanalinna ilmet raekojaplatsi ümber. See tahetakse muuta vaiksest magalarajoonist nii kohalike elanike kui turistide tõmbekeskuseks.  

Nagu nii mõnigi objekt Eestis, loodab ka Narva vanalinn väga eurofondide järgnevale rahastusperioodile aastatel 2014-2020. Juba on teada prioriteetsed ehitusobjektid: Narva uus keskraamatukogu, raekojaplatsi taastamine ja raekoja restaureerimine, uus Stockholmi jalakäijate ala osalise allmaaparklaga ning uus linnavalitsuse hoone.

Lisaks on arendusplaanides mõned objektid väljaspool Vana-Narvat: Puškini ja Joala tänava vaheline transpordiviadukt, ühendatud raudtee- ja bussijaam, peamised transiiditänavad Tallinna maantee, Kerese ja Rahu tänav.

Tuleb tüüpiline vanalinn 

Praegusel ajal keeb Narvas elu peamiselt Tallinna maanteed ääristavas kaubanduskeskuste piirkonnas ning osalt ka piiriäärsel Peetri platsil, mis kujutab endast hiigelparklat. Ent juba valmistatakse ette dokumente, et olukorda muuta ning meelitada inimesed vanalinna.

"Narva linna keskust hakatakse taastama ajaloolises kohas," räägib linna peaarhitekt Peeter Tambu. "See hakkab välja nägema nagu kõigis ajaloolistes linnades. Vaadakem näiteks Tallinna vanalinna: seal suuri kaubanduskeskusi ei ole - need on ümberringi -, kuid on haldushooned ja bürood. Narvas on Tartu ülikooli kolledž seda teed põhimõtteliselt juba alustanud."

Vana-Narvasse kolivad praeguste plaanide kohaselt üle kohaliku võimu organid, ühes nendega liiguvad teise kohta ka keskväljak ja linnaraamatukogu.

Raekojast saab keskus 

Kui Narva uus keskväljak valmis saab, hakkab see kandma Stockholmi platsi nime. Praegu on selles kohas näotu tühermaa raekoja taga. Raekojal endal pole esialgu samuti mingit funktsiooni - kolmekorruseline keldrite, pööningu ja torniga ajalooline hoone on peaaegu tühi.

Stockholmi platsiga külgneks ühelt poolt Helsingi tänav - see eksisteeris minevikus ning tuleb nüüd "välja kaevata".

Uus linnaraamatukogu plaanitakse ehitada raekojaplatsi teisele poole - promenaadi lähistele Koidula puiesteele ja jõekalda bastionide juurde. Hoone leiab koha Rüütli tänava idalõigul, mis on samuti alles mulla alla maetud, täpsemalt aga tänava paarisarvuliste numbritega küljel.

Tänava paarituarvuliste numbritega küljele - raamatukogu vastu - jääb hoonestamata territoorium, kus enne sõda paiknesid kivist elumajad, pärast aga jäid alles varemed. Praegu on seal tühermaa. 2012. aastal kehtestatud vanalinna üldplaneeringu kohaselt on sellesse paika projekteeritud arheoloogiapark: vanade ehitiste säilmed tuuakse eksponeerimiseks päevavalgele. Silme ette kerkiksid raekoja vastas asunud suure sõjaeelse kvartali keldrid, vundamendid, siseplaneering.

Esialgu paberitöö 

Peeter Tambu märkis, et peaaegu kõik tulevaste Narva projektide jaoks vajalikud detailplaneeringud on juba valmis - sellel aastal on jäänud teha või alustada veel vaid kolm. Aprillis alustatakse uue raamatukogu ja selle ümbruse planeeringut, septembris aga raekoja ja selle ümbruse ning Puškini ja Joala tänava vahelise raudtee kohale tuleva viadukti territooriumi detailplaneeringut.

Sedasorti detailplaneeringu kehtestamiseni võib kuluda kuni aasta.

Tambu märkis sedagi, et kõik ehitus- ja arendusprojektid, mille Narva on tuleval rahastusperioodil sihiks võtnud, on ammu linna arengukavas.

"Oleme ammu leidnud ka rahastusallikad, juba teist aastat peame läbirääkimisi mitmesuguste fondide ja ministeeriumidega, paljud objektid on võetud prioriteetsetesse kavadesse. Seega sõltub projektide elluviimine ainult linnavalitsusest, kel tuleb hoolt kanda dokumentide vormistamise, projekteerimise, vajalike haldusaktide kiire vastuvõtmise, linna ja riigi vaheliste suhete arendamise ja taotluste nõuetekohase ettevalmistamise eest.