Kas valimiste lahutamatu osa?

Iga kord, kui ukse ees on kohalikud valimised, tõuseb küsimus nende aususest.

Põhjarannik kirjeldab, kuidas Jõhvi vald ja politsei teevad ettevalmistusi kohalikeks valimisteks just selles kontekstis, et ära hoida rikkumisi. Ja seda ei tehta põhjuseta, varasemast on kogemus olemas.

Kui rääkida otsestest valimispettustest - häälte ostmise või mõjuvõimu ärakasutamise kaudu -, siis e-hääletuse tõttu on siin petiste võimalused laienenud, rääkigu riigipoliitikud kui palju tahes süsteemi turvalisusest.

Samuti oleme kirjutanud juba korduvalt elanike massilistest registreerimistaotlustest Alajõe vallas, mille korraldajad isegi ei varja oma eesmärki valimistulemusi mõjutada.

Ent peale otseste pettuste, mis pole ehk teab kui väga laialt levinud, on meie arvates palju ohtlikum ja valimistulemusi olulisemalt mõjutav tegutsemine nii-öelda hallis tsoonis.

Nimelt on paljuski neil, kes praegu võimul, konkurentsieelis opositsiooni ees. Nad ilmutavad maksumaksja raha eest munitsipaallehti, mille ilmumist põhjendatakse sooviga elanikke informeerida. Tavaliselt ilmuvad seal positiivsed lood omavalitsuses toimuva kohta ning loomulikult on nende positiivsete sündmuste taga ei keegi muu kui olemasolev võim. Ja loomulikult on juures nende kangelaste pildid.

Samuti ajastatakse valimiseelsele perioodile kõiksugu teede-tänavate, lasteaedade ja muude ühiskondlikult oluliste objektide avamist.

Kõiki neid relvi pole kasutada neil, kes tahaksid võimu muuta ning valmis konkurentsi pakkuma. Kas on võimalik midagi ette võtta, et valimised oleksid läbinisti ausad ja puhtad kõiksugu nihverdamistest ning lubatu ja lubamatu piiril balansseerimisest? Ilmselt pole kõiki küsitavusi seadusega võimalik reguleerida. Enamasti tekivad probleemid konkreetsete inimeste, nende arusaamade, põhimõtete ja kasvatuse tõttu.  Valija otsustada on, kas ta sellist käitumist aktsepteerib või ei.