Kuhu kaob õpetajate palgaraha?

Haridustöötajate liit on sel nädalal tõstatanud teravalt õpetajate palgateema, sest poolteist aastat tagasi streigi mõjul pedagoogide palgaküsimust lahendama sunnitud haridusministeerium ei suuda kuidagi selgitada, kuhu siis jäi lubatud palgatõus, kui paljud pedagoogid seda oma pangakontolt ei näe.

Eilne Põhjarannik kirjutas Narva õpetajast, kes pärast kauaoodatud "palgatõusu" sai oma pangakontole jaanuari töötasu 10 eurot vähem kui mullu detsembris. Teisel tema kolleegil läks paremini: juurde tuli lausa 10 eurot!

Selle nädala kolmapäeval kinnitas teadus- ja haridusminister Jaak Aaviksoo parlamendis õpetajate palgaga seonduvatele küsimustele vastates, et pedagoogide palk peab jätkuvalt tõusma. "Mitte üheski omavalitsuses eraldised õpetajate palgatõusuks ei kahane, 90 kohalikus omavalitsuses on palgavahendite tõus üle 10% ja seepärast ma arvan, et kui kohalikud omavalitsused, nii nagu enamik kohalikke omavalitsusi juba on teinud, omalt poolt panustavad palgatõusu, siis ületab selle aasta lõpuks õpetaja palk tuhande euro piiri," kinnitas minister. Muu hulgas soovitas Aaviksoo pedagoogidel pöörduda politseisse, kui lubatud palgaraha nendeni ei jõua.

Aga kuidas sai siis juhtuda, et suure suuga lubatud palgatõusu paljud pedagoogid ei tunneta, kuigi raha on justkui rohkem selleks ette nähtud? Siin tulevad juba mängu igasugused keerulisemad nüansid, mis on seotud näiteks koormuse, klassi juhatamise, aga ka õpilaste arvuga.

Ka minister ütles riigikogus muu hulgas välja, et õpetajaid on kahanevat õpilaskonda arvestades liiga palju ja omavalitsused tõmmaku oma koolivõrku koomale, andes nii mõista, et vallad-linnadki on süüdi pedagoogide madalates palkades.

Igal juhul on õpetajate palgatõusuga seoses avalikkusele palju selgusetut ning kui jälgida ministri ja tema ministeeriumiametnike väljaütlemisi, ei saada ka ministeeriumis päris täpselt aru tekkinud olukorrast ning selle põhjustest.