:format(webp)/nginx/o/2016/10/24/5998857t1hbe45.jpg)
/nginx/o/2014/12/05/11994612t1h4ea4.jpg)
Kütteõli hinna tõus sunnib kodusid müüma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/12/05/11994612t1h4ea4.jpg)
Tuleva aasta maist ligi 40 protsenti kallinev kütteõli sunnib õlikateldega maja- ja korteriomanikke kaaluma, kas ei peaks oma kodust üldse loobuma.
Uurides kinnisvara hindu näiteks Tallinna kinnisvaraturul, on aga selgunud, et kütteõli kasutavate eramute hind on enne, kui seadus jõustudagi on jõudnud, kukkunud teiste samasuguste eramutega võrreldes umbes 10 000 eurot. Põhimõtteliselt sama palju, kui läheb maksma küttesüsteemi vahetus. Kütteõliga kütjad on niisiis igati vastu pükse saanud.
Valitsuse poolt eelarve kokkutraagelduseks tehtud otsus tõsta kütteõli aktsiisi toob küttearvete suurenemise tuhandetele inimestele. Kuigi Keskerakond tegi sarnaselt linnade liiduga ettepaneku lükata aktsiisitõus edasi 2018. aastasse, kuni inimestel on võimalik mõistliku aja jooksul küttesüsteem välja vahetada, ei leidnud see ettepanek toetust.
Majandusminister Urve Palo räägib leevendavalt küttesüsteemi vahetuseks antavast toetusest. Kui kergkütte kasutamine keelatakse juba järgmise aasta 1. maist, siis toetusmeetmetest räägitakse ikka veel kui "võimalikest". Praegu on teada, et tingimusi hakatakse ministeeriumiametnike vahel alles läbi rääkima ja määrus toetuste saamiseks ei jõustu selle aastanumbri sees.
Niisamuti ei saa toetus olema piisav selleks, et inimesed suudaksid süsteeme mõne kuu jooksul välja vahetada. Riik toetab taastuvenergiaallikat kasutava kütteseadme soetamist ja paigaldamist eramajja, sealhulgas projekteerimist, maksimaalselt 40 protsendi ulatuses projekti maksumusest. Maksimaalne toetussumma on aga 4000 eurot ühe taotleja kohta. Küttesüsteemi vahetuse hinnad algavad eramajade puhul 10 000 - 12 000 eurost. Küttesüsteemi vahetusele kuluv omaosalus ulatub seega peaaegu ühe tavalise tööinimese aastapalgani.
Kortermajad saavad katlavahetuseks toetust sama meetme alt, mille alt käib kortermajade soojustamine. Üleminek uuele küttesüsteemile tähendab ühtlasi, et kortermaja peaks olema eelnevalt soojustatud või tuleb koos kütteliigi vahetusega ette võtta ka maja renoveerimine. Kõik, kes on puutunud kokku maja renoveerimisega, teavad aga, kui aja- ja ka rahamahuka ettevõtmisega tegemist on.
Kui võimalik toetus on olemas kuni kahe korteriga väikeelamutele ja kortermajadele, siis ridaelamute ja kohalike omavalitsuste hoonete puhul on võimalik abi veelgi ebamäärasem.
Ei taha mõeldagi, mida peavad üle elama Kallaste elanikud, kus enamik kortermaju töötab õliküttel. Kokku on seal õliküttega hooneid 76. Teiste seas on õliküttel maja, kus asuvad nii lasteaed, raamatukogu kui ka linnavalitsus. Õliküte on niigi üks kallimaid kütteliike ja linnaelanikud on pandud õigupoolest sundseisu. Kuigi linn otsib võimalusi ühendada õliküttel köetavad elamud bioküttel töötava keskkatlamajaga, selgub, et ühtegi riiklikku meedet soojustorustiku väljaehitamiseks praegu saadaval ei ole.
Eraldi küsimus on, kuidas on korraldatud pärast 1. maid alles jääva kütusejäägi käitlemine. Mida vähem kütust alles jääb, seda parem, sest kuigi seadus nõuab, siis hulgilaod ei ole huvitatud kütuse tagasiostmisest. Kui nad ostavad, siis väga odava hinnaga ja arvestades tagastamisega tekkivaid kulusid, maksab kütuse tagastaja tõenäoliselt sellele peale.
Kui inimesele jääb paaki alla saja liitri kütust, võib ta mõõta kütuse koguse ise ära ja maksta riigile juba väljaostetud kütuse eest lisaks aktsiisi. Siinjuures on aktsiisitõus kütusele karmim kui näiteks tubakale, sest suitsumees, kes on endale enne maksutõusu varu soetanud, ei pea juba tema omanduses olevate suitsude eest hiljem lisamaksu tasuma, kodu kütjale see koormis aga pannakse.
Teada on, et kütust ostes on hulgihind märksa odavam kui kütust saja liitri kaupa ostes. Samas on Eesti talved ettearvamatud ja ei saa päris kindel olla, kui palju kütteperioodi jooksul kütust kulub. Kui paaki jääb aga üle saja liitri, tulevad eriti kulukad sanktsioonid, sest paak tuleb tühjaks pumbata ja leida kütusejäägile ametlik tagasiostja. Kui paagi põhjas on aastatega kogunenud setet või roostet, siis pole mingit lootust, et hulgi- või aktsiisilaod oleksid kütusejäägist huvitatud. Kütusejääk tuleb omal kulul likvideerida, mis läheb aga väga kalliks maksma.
Ka seaduse poolt suvel hääletanud reformierakondlased ja sotsid tunnistasid riigikogu rahanduskomisjonis, et kohustus üle saja liitri suuruse jäägi korral kogu kütus paagist välja pumbata ja tagasi müüa ei ole mõistlik.
Teisest küljest ei luba rahandusministeerium mingeid vigade parandusi, sest nende sõnul tähendaksid kõik leevendavad meetmed riigieelarve tulu vähendamist. Maksutõus viidi ellu ju aga eelkõige lisatulu teenimiseks. Eelarve tulu puhul eeldab valitsus, et järgmisel aastal jääb kolmveerand kütteõliga kütjatest seda ka märksa kallimale hinnale vaatamata kasutama. Seega jutt keskkonna säästlikkusest on vaid viigileheks tegeliku maksutõusu varjamiseks. Paraku pole meie kliimas oma toa kütmine luksus, selle lisamaksustamine on pigem küüniline viis eelarvet täita, millesse on augu löönud maksukingitused kõige jõukamatele.