/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
/nginx/o/2019/05/15/12169148t1hf649.jpg)
29. aprillil toimus Jõhvi kontserdimajas Euroopa Parlamendi valimiste debatt, kuhu tulid kohale kuue erakonna kandidaadid: Evelin Ilves (Eestimaa Rohelised), Andrei Korobeinik (Keskerakond), Urmas Paet (Reformierakond), Artur Talvik (Elurikkuse Erakond), Indrek Tarand (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ja Riho Terras (Isamaa). Järgnevalt kokkuvõttev ülevaade mõnedel teemadel räägitust.
Kui riigikogu valimistel ja kohalikel valimistel on osalusprotsent tavaliselt ikka üle 50 protsendi, siis Euroopa Parlamendi valimistel tunduvalt väiksem. Kuidas te selgitate, miks Euroopa Parlamendi valimised on teie meelest olulised?
Evelin Ilves (Eestimaa Rohelised): Ma arvan, et madala aktiivsuse põhjus on see, et Euroopa Liit tundub meile kauge ja arusaamatuna. Me kogeme tihtipeale palju bürokraatiat, mis kellelegi ei meeldi. Samas on Euroopa fondidest tulnud rahaga väga palju häid asju tehtud. Aga neid asju ei seostata valimistega.
Euroopa Parlament on tegelikult ainus Euroopa Liidu tavaliste inimeste poolt valitav organ, mille kaudu nad saavad liidu poliitikat mõjutada. Väga paljud meie igapäevaelu puudutavad otsused, mis pole seotud ainult välis- või kaitsepoliitikaga, vaid ka näiteks toidu kvaliteediga, tehakse Euroopa Parlamendis.
Andrei Korobeinik (Keskerakond): Paljud usuvad, et kui Eestil on 751kohalises Euroopa Parlamendis vaid kuus saadikut, siis nad nagunii midagi ära ei tee, nii valimegi sinna kas populiste või neid, kes suunduvad puhkusele. Sel moel käitudes ei karista me mitte Euroopat, vaid hoopis ennast.
Ma olen kindel, et seekord on Euroopa Parlamendi valimistel aktiivsus varasemast suurem. Teiseks on tähtis valida Eestist sinna inimesed, kes viitsivad seal tööd teha. Vahet pole, mis erakonnast ta on, tähtis on olla kindel, et teie valitud saadik kavatseb seal viie aasta jooksul midagi ära teha, aga mitte seal niisama puhata.
Urmas Paet (Reformierakond): Kõik olulised arengud ja muutused, mis Euroopas tervikuna toimuvad, mõjutavad meid siin Eestis väga otseselt. Seetõttu on parem, kui oleme nende otsuste tegemise juures ja saame öelda oma sõna sekka. Olgu need valdkonnad, mis puudutavad Euroopa julgeolekut ja kaitset, mis on Eestile väga olulised, või need, mis puudutavad Euroopa ühisturgu, arvestades, kuivõrd oluline on eksport Eesti majandusele.
Vähem kui kahe lähema aasta jooksul toimuvad põhjalikud läbirääkimised Euroopa Liidu uue seitsmeaastase eelarve perspektiivi üle. Sellest sõltuvad Eesti jaoks nii põllumajandustoetused kui mitmesugused investeeringud. Lisame juurde vaba liikumise ning õppimis- ja töötamisvõimalused, aga ka lihtsalt reisimisvõimalused.
Need on näited asjadest, mille puhul Euroopa Parlament teeb oma otsuseid. Eesti hääl on seal hulgas oluline ja alavääristada seda mingil juhul ei maksa, olgugi et meie saadikuid on vaid kuus.
Artur Talvik (Elurikkuse Erakond): Üks passiivsuse põhjusi on see, et otsuseid tehakse inimestest nii kaugel. Nad ei saa ka täpselt aru, mis otsused need on. Lähimuspõhimõte on üks Euroopa aluspõhimõtetest. See tähendab seda, et poliitilised otsused tuleb teha inimestele võimalikult lähedal ja võimalikult palju kodanikke kaasates. See lähimuspõhimõte on nihkesse läinud ja liiga palju otsustamist on nihkunud Euroopasse. See on asi, mida tuleks Euroopas kohandada, ja seda saab teha uute jõududega.
Indrek Tarand (Sotsiaaldemokraatlik Erakond): Ma võiks alla kirjutada kõigele, mis eelkõnelejad on öelnud. Valimistel osalemine on elementaarne: kodanik kasutab oma õigusi, mitte ei hoia neid niisama kuuri all. Valimistel osalemine on kõige intiimsem demokraatlik toiming. Euroopa Parlamendi valimised on selles mõttes väga toredad, et meil on seitse kohta. Põnev küsimus on, kes saab 7. koha. Temaga on seekord nii, et tema parlamenti minna ei saa. Ta saab küll parlamendiliikme volitused, aga kuna inglased ei lähe enne ära, siis tema ootab − on nagu liblika nukuke, kes ootab, millal tiivad kasvavad.
Euroopa Parlamendi valimistel ei ole Eesti jagatud 12 ringkonnaks nagu riigikogu valimistel. Üle Eesti on üks ringkond. Valitakse inimesi, kes peavad omama kindlaid kvaliteete. Kui neid kvaliteete ei ole − näiteks ta ei oska sõnagi võõrast keelt või on tema emotsionaalne intelligentsus nii madal, et ta ei suuda kaasinimestega suhelda, või ei viitsi ta tööd teha −, siis need asjad on inimestele tegelikult teada. Kõik need kuvandi loomised ja ideelised pursked ei loe. Loeb ainult inimene ja kasutage juhust.
Riho Terras (Isamaa): Minu hinnangul on oluline see, et Euroopa Liit asutati rahu ja jõukuse loomiseks. Tema väärtus on praegu sama. Ta on taganud Euroopas rahu ja kaitsnud ka Euroopa riikide kodanike õigusi sellisel tasemel, mida riigid üksinda ei suuda. Eesti on väikeriigina otsustanud kasutada eelist olla selle liidu liige just nendelsamadel põhjustel.
Euroopa Liit kaitseb meid juba praegu, aga kui me tahame ise kaasa rääkida, siis tuleb minna valima. Eesti peaks tegema kõik selleks, et Euroopa Liidus võetaks kasutusele rohkem moodsaid tehnoloogiaid, et tuua see eestlastele vähetuntud Euroopa Liit veel lähemale, just nendes valdkondades, kus Eesti üksi oleks liiga väike ega suudaks oma õigusi kaitsta. Koostöös liitlastega on seda kergem teha.
Mida te tahate Euroopa Parlamendis korda saata sellist, mis avaldaks positiivset mõju Ida-Virumaa inimestele?
Artur Talvik: Keskkonnapoliitika on üks asi, mis mõjutab Ida-Virumaad väga palju. Euroopa on otsustanud süsihappegaasi õhku paiskamisega võidelda. See toob kaasa põlevkivi kasutamisest väljumise. See otsus mõjutab seda piirkonda kõige rohkem.
Nüüd on erakordselt absurdne olukord, kus tahetakse tuulikuid püsti panna ja öeldakse, et kaitsepoliitilistel põhjustel ei ole see võimalik. See on asi, mille nii Euroopa kaudu kui sisepoliitiliselt peaks kiiresti ära lahendama. Me kuulutame ennast nutikaks, targaks ja IT valdkonnas juhtivaks riigiks ja ei suuda lahendada sellist asja, et mõned tuulikud varjavad radari pilti.
Selles mõttes on see kivi ka kindralile (viitab kaitseväe eelmisele ülemale Riho Terrasele). See on kindlasti küsimus, mida saaks Euroopa Parlamendi kaudu paremini lahendada.
Evelin Ilves: See olukord on kohapeal väga hästi lahendatav sellega, et arendada radareid nii, et nad oleksid üle tuulikute võimelised Eesti jaoks olulist informatsiooni koguma.
Aga meil on Euroopa Liidust kasu võitluses kliimamuutustega. Riik üksinda ei ole võimeline sellega hakkama saama. Eelmisel suvel kogesime väga reaalset põuda. Euroopa riikides tekivad juba kõrbed ja üleujutatud alad. Need ka meid puudutavad teemad on lahendatavad koostöös teiste riikidega.
Riho Terras: Kindlasti ei sobi meile see, et hakkame Euroopast seadma reegleid, mis peavad ühtemoodi kehtima Ida-Viru põlevkivikaevurile ja söekaevurile näiteks Poolas. Nad mängivad täiesti erinevates suurusjärkudes.
Me peame tekitama olukorra, kus Eesti maavarasid kasutatakse ka edaspidi, aga seda tehakse säästlikult, mõistlikult ja efektiivselt. Ei saa kõike päeva pealt ümber teha ainult ventilaatoriteks, mis majanduslikult toodavad kasu ainult siis, kui neid on Euroopa Liit doteerinud.
Maa sisse betoonitakse meeletud betoonijurakad. Üks nendest seisab siinsamas lähedal Rakveresse viiva tee ääres − selle metallkonstruktsioon põles maha. Küsin, miks ta seal ikka veel seisab, öeldakse, et sellega pole võimalik midagi teha. Teeme terve Eestimaa neid kuradi ventilaatoreid täis, siis on meil loodus palju ilusam. Kui keegi arvab, et Euroopa Parlament või ammugi kohalik omavalitsus suudab radareid praegusest targemaks teha, siis ta eksib selles.
Püüame leida Euroopa Liidust neid vahendeid, millega seda, mida me praegu teeme, saame teha efektiivsemalt ja keskkonnasäästlikumalt.
Indrek Tarand: Kas sa nende kuradi ventilaatorite all pead silmas neid tuulikuid, mis energiat toodavad?
Riho Terrras: Täpselt, jah.
Indrek Tarand: Mon Dieu, my dear friend...
Artur Talvik: Tegelikult pean Rihole ütlema, et need reeglid on juba olemas. Eesti on Pariisi kliimakokkuleppele alla kirjutanud. Igal juhul tuleb leida lahendus, mismoodi taastuvat energiat toota. Tuulikute ülespanek kohta, mis on nagunii ära rikutud, on väga tark tegu.
Urmas Paet: Siin läheb väga kirglikuks vahepeal. Aga tasub meeles pidada, et Euroopa Parlament ega ükski teine otsustusorgan ei hakka kunagi kohalikke asju detailselt määrama ega otsustama, see peabki olema kohalike otsustajate pädevus.
Küll aga nimetaksin kolm valdkonda, millega tegelemisel on Euroopa Parlamendi järgmisel koosseisul mõju kogu Eestile ja sealhulgas Ida-Virumaale. Üks on jätkuvalt seotud julgeolekuga ja Euroopa Liit peab lähiajal astuma pikemaid samme küberjulgeolekuga seotud küsimustes. See puudutab ka Ida-Virumaa ettevõtteid ja inimeste turvalisust.
Otsest puutumust Ida-Virumaaga saab olema järgmise perioodi eelarve tegemisel, olgu näiteks infrastruktuuri toetus, mille sees mina tahaksin näha, et Tallinna-Narva maantee saaks võimalikult kiiresti tervikuna neljarealiseks välja ehitatud. Kolmas valdkond on üldine majandusruum. Ka Ida-Virumaa tuleviku võti ei ole selles, kui hästi või halvasti suudetakse siin mingites nüanssides edasi arendada põlevkivitööstust. Küsimus on paljuski selles, milliseid uusi majandusharusid ja töökohti Ida-Virumaale tekib.
Andrei Korobeinik: Euroopa Liidus kaob aastaks 2030 üle poole praegustest töökohtadest. Meil on selleks ajaks palju vähem õmblejaid, bussijuhte ja osa ameteid kaob üldse. Me peame vaatama pikemat pilti.
Tänapäeval teeb Eesti kahjuks seda, mida teised riigid ütlevad. Seepärast võib põlevkivist loobumine tulla päris valus. Peame rohkem võtma enda peale eestvedaja rolli eri küsimustes.
Indrek Tarand: Ma ei hakka midagi lubama, mida ma järgmises parlamendis teen, aga ma meenutan, et 14.07.2015 on Urmas Paet ja Indrek Tarand kirjutanud Taavi Rõivasele, et meie loeme uudistest, et Ida-Virumaal Nitroferdist ja Eesti Energiast koondatakse inimesi. Soovitame teil pöörduda globaliseerumisega kohanemise Euroopa fondi poole toetuse saamiseks, et rahastada võimalikult tõhusaid tööjõumeetmeid. Härra peaminister Taavi Rõivas on meile vastanud: tänan teid kaasa muretsemast Eesti inimeste töökohtade pärast; oma kirjas olete teinud ettepaneku... (justkui me ei teaks, mida me oma kirjas kirjutame); Eesti töötukassal on olemas ressurss ja kogemus. Ühesõnaga − ta saatis meid pikalt.
Aga meie ei jätnud jonni. Juba aasta pärast tegigi Petri Sarvamaa, EP saadik ja suur tuuleenergia sõber, raporti ja see raha tuli lõpuks siia keskustesse ning inimesed läbisid neid programme. Saab teha küll.
Evelin Ilves: Euroopa Parlament on ka see koht, kus tegeldakse küsimusega, kuidas vähendada vaesust. Euroopa Liidu noortest elab vaesuses 30 protsenti. Seetõttu on kodanikupalga arutelu täiesti oma kohal. Euroopa rohelised toetavad kahe käega, et katsetada kodanikupalga maksmise pilootprojekte. Täpselt samamoodi arutatakse seda, et kehtestada miinimumpension kõikides Euroopa Liidu riikides. Need on vahendid, kuidas vaesusest tingitud toimetuleku erinevusi vähendada.