Pühapäeval oodatakse loomasõpru Päite loomaparki, kus palju tegevusi on tasuta, ent lõpptulemusena loodetakse koguda raha rohkemate loomade aitamiseks. 

Kolme jalaga metskitsetall. Pooleldi amputeeritud tiivaga toonekurg.

Šašlõkiks saamisest päästetud lambad, karusloomafarmist ära toodud rebased, metsast leitud ränga haigusega lihaküülik, mõttetuks äbarikuks tunnistatud kits, hipodroomil võisteldes jalad rikkunud ja seejärel kasutuks muutunud hobused.

Päite loomade varjupaigas saavad kokku inimeste hoolimatus ja hoolimine. Üks niidab loomad-linnud vigaseks, teine maksab nende ellujäämise eest loomaarstile suure rahasumma. Üks tahab tarbetuks muutunud looma tapale saata või viskab ta kusagile ära, teine toob enda juurde, ravib ja annab uue võimaluse.

Varjupaik on kulukas hobi

"Meil ei ole ainult miniloomaaed, mida külastajad vaadata saavad; on ka loomade varjupaik, kus on praegu umbes 70 looma," räägib loomapargi perenaine Ksenia Klotškova.

Laamad on ainsad, kes pole päästetud loomad. Tegelikult tahtis Ksenia alpakasid, aga neid ostma minnes võlus hoopis üks laama ta ära.

FOTO: Matti Kämärä/Põhjarannik

Miniloomaaed on tegelikult varjupaiga tugiteenus, võimaldades ekskursioonidega pisut raha teenida, et varjupaigaga toime tulla. Sama eesmärki täidavad ratsutamistreeningud.

"Varjupaiga pidamine ei ole odav, kui loom on näiteks haige, siis ravimine maksab väga palju. Süüa tahavad nii ühe kui ka teise elanikud − talvel kulub meil 350 rulli heina, eelmisel aastal maksis üks rull 15 eurot. Ise me heina ei tee; maad on küll 15 hektarit, aga hobused söövad kogu rohu ära, nii et kõik hein tuleb osta."

Hobuste päästmisega see kõik seitse aastat tagasi algas.

FOTO: Matti Kämärä/Põhjarannik

Enamiku asukate jaoks ongi hein põhitoit: hobused, kitsed, lambad, lehm, laamad, küülikud. Mineraale ja muud vajalikku ostetakse muidugi lisaks. Kassid (neid on umbes 20) ja koerad (9) saavad oma kuivtoitu ja konserve, koerte toit kõlbab ka rebastele, kellele antakse juurde liha ja muna (ning mõnikord arbuusi, mis neile väga meeldib).

Kui Päitele jõuab mõni hädas olev metsloom (selleks peab iga kord keskkonnaametilt luba küsima, sest metsloomade pidamise luba loomapargil veel ei ole), tähendab see lisakulutusi. Kevadel Kohtla-Nõmmelt leitud põdravasikatele osteti alguses kitsepiima ("Kits meil küll on, aga piima ei ole," naerab Ksenia), hiljem andis üks firma kaks kotti piimapulbrit.

Üks kahest karusloomafarmist päästetud rebasest.

FOTO: Matti Kämärä/Põhjarannik

Praegu varjupaigas olevad metskitsetalled saavad lutipudelist kitsepiima.

Igal loomal on lugu

Pisikesi metskitsi oli alguses kolm. Päitele jõudsid nad väikese vahega erisugustest kohtadest. Kaks olid niitmisel vigastada saanud; ühel tuli tagumine jalg amputeerida ja nüüd harjutab ta hoolega kolmel jalal hakkamasaamist, teisel sai pea viga ja teda päästa ei õnnestunud. Kolmas metskits on varjupaigas inimeste rumaluse tõttu: leiti metsast, arvati, et on hüljatud, ja toodi Päitele.

"Tema saame ehk hiljem metsa tagasi viia, aga see kolme jalaga jääb muidugi meie juurde elama," ütleb Ksenia.

Samuti niiduki ette jäänud toonekurel tuli pool tiiba amputeerida ja temagi edasine elu möödub varjupaigas.

Metskitsetallede toit tuleb praegu veel lutipudelist.

FOTO: Matti Kämärä/Põhjarannik

Oma lugu on ka kõikidel teistel loomadel: hobustel, tuhkrutel, kassidel, küülikutel, koertel...

"See koer siin on Betti," tutvustab Ksenia Jõhvist leitud, autolt löögi saanud koera. "Luud olid katki, operatsioon maksis kaks tuhat eurot. Alguses ta ei kasutanud üldse tagumisi jalgu, praegu juba tunneb neid. Tegime talle ratastega abivahendi ja loodame, et varsti ta jookseb juba ise. Septembris läheb Betti uue omaniku juurde ja seal hakkab käima basseinis vesiteraapiat saamas."

Uus omanik leiti − või pigem leidis uus omanik koera − tänu sellele, et nende hobune elab Ksenia juures.

Nendest lammastest šašlõkki ei saanud.

FOTO: Matti Kämärä/Põhjarannik

Kes kõiki lugusid kuulda tahab, peaks ise Päite loomaparki minema.

Näiteks sel pühapäeval headuse päevale.

Võimalus näha ja toetada

"Tuli mõte, et sellisel päeval inimesed ehk aitavad meid," ütleb Ksenia.

"Miniloomaaeda pääseb sel päeval tasuta. Tasuta tutvustab oma asju ja tegemisi ka ajalooklubi Loki Rebased, meie tüdrukud näitavad hobustega sõitmist ja hüppamist ning esinevad poniga, kes teeb trikke. Raha tahame koguda pannkooke ja kokteile müües, ratsutamisvõimalust pakkudes, loterii ja oksjoniga. Annetusi saab muidugi ka teha."

Kits, kelle omanik kohe pärast sündimist tarbetuks äbarikuks põlgas.

FOTO: Matti Kämärä/Põhjarannik

Ksenia räägib, et kui inimesed nende loomaaeda ekskursioonile tulevad, siis nad teavad, et selle eest tuleb maksta, ja tavaliselt maksavad küsitust rohkemgi.

"Sest nad näevad, kui palju meil loomi on, ja saavad aru, kui palju see kõik meile maksab. Meid on väga palju aidatud ja toetatud," on Ksenia iga abi eest tänulik.