Pühapäeval oodatakse loomasõpru Päite loomaparki, kus palju tegevusi on tasuta, ent lõpptulemusena loodetakse koguda raha rohkemate loomade aitamiseks.
Kolme jalaga metskitsetall. Pooleldi amputeeritud tiivaga toonekurg.
Šašlõkiks saamisest päästetud lambad, karusloomafarmist ära toodud rebased, metsast leitud ränga haigusega lihaküülik, mõttetuks äbarikuks tunnistatud kits, hipodroomil võisteldes jalad rikkunud ja seejärel kasutuks muutunud hobused.
Päite loomade varjupaigas saavad kokku inimeste hoolimatus ja hoolimine. Üks niidab loomad-linnud vigaseks, teine maksab nende ellujäämise eest loomaarstile suure rahasumma. Üks tahab tarbetuks muutunud looma tapale saata või viskab ta kusagile ära, teine toob enda juurde, ravib ja annab uue võimaluse.
Varjupaik on kulukas hobi
"Meil ei ole ainult miniloomaaed, mida külastajad vaadata saavad; on ka loomade varjupaik, kus on praegu umbes 70 looma," räägib loomapargi perenaine Ksenia Klotškova.
Miniloomaaed on tegelikult varjupaiga tugiteenus, võimaldades ekskursioonidega pisut raha teenida, et varjupaigaga toime tulla. Sama eesmärki täidavad ratsutamistreeningud.
"Varjupaiga pidamine ei ole odav, kui loom on näiteks haige, siis ravimine maksab väga palju. Süüa tahavad nii ühe kui ka teise elanikud − talvel kulub meil 350 rulli heina, eelmisel aastal maksis üks rull 15 eurot. Ise me heina ei tee; maad on küll 15 hektarit, aga hobused söövad kogu rohu ära, nii et kõik hein tuleb osta."
Enamiku asukate jaoks ongi hein põhitoit: hobused, kitsed, lambad, lehm, laamad, küülikud. Mineraale ja muud vajalikku ostetakse muidugi lisaks. Kassid (neid on umbes 20) ja koerad (9) saavad oma kuivtoitu ja konserve, koerte toit kõlbab ka rebastele, kellele antakse juurde liha ja muna (ning mõnikord arbuusi, mis neile väga meeldib).
