AJALUGU Iisaku köstrist sai Eesti südamlikuma laulu autor

Robert Theodor Hansen abikaasaga. Foto: Iisaku muuseum

Iisaku rahvas tähistab oktoobris Robert Theodor Hanseni 170. sünniaastapäeva. Vähe on inimesi, kes poleks kordagi kuulnud tema viisistatud südamlikku laulu "Ema süda". Kohalikele inimestele oli ta tõeline maa sool. 

Robert Theodor Hansen (Johansohn) sündis 12. oktoobril 1849. aastal Harjumaal. Pärast Tallinna kreisikooli lõpetamist 1868. aastal suundus ta tööle Iisakusse köstriks. Noor ja tegus mees asus kohe lisaks põhitööle ka hoogsalt kultuurielu käivitama. Ta asutas meeskoori ja puhkpilliorkestri, mis suutis repertuaari nii hästi omandada, et nad võisid ka Tartus Eesti esimesel üldlaulupeol osaleda.

Imekspandav jõud 

Kohapealt Täriverest leidis noor Robert endale abikaasa Aleksandrine Elisabethi (Laurentz) ja neil sündis kaheksa last. Kahjuks kõik lapsed kõrge vanuseni ei elanud.

Hansenit on kirjeldatud külalislahke ja sõbraliku inimesena, kelle headust on kiitnud ka näiteks Eesti rahva muuseumi saadetud vanavarakogujad, keda mitte igal pool hea meelega vastu ei võetud.

Hansen (keskel dirigendikepiga) poluvernikute rõivastes koos kooriga. Foto: Iisaku muuseum

Robert Theodor Hansenil olid suured unistused sellest, kuidas luua Iisakusse kõrgem rahvakool. Kahjuks ei olnud see idee tol ajal baltisaksa kirikukonvendile vastuvõetav, aga kohaliku kihelkonnakooli ta siiski avas. Kool sai populaarseks ja koolis õppivate laste arv muudkui kasvas.

Hansen hakkas korraldama kooli astumisel muusikalisi katseid ja hästi läks neil, kellel oli hea muusikaline kuulmine ja kõlav lauluhääl. Siiani on imekspandav noore köstri jõud, kuidas üks mees suutis rasket tööd tegevad inimesed oma vähesel vabal ajal panna laulma, pasunat puhuma või segakooris laulma. Pealegi ei tohi unustada, et see ei olnud tema põhitöö, ta pidi ka õpetama ja pärast teadmisi kontrollima. Tõeline maa sool!

Hanseni kool oli populaarne ja peagi selgus, et õpilased ei mahu enam koolimajja ära, vaja oli uut hoonet. Kahjuks ei toetanud mõisnikud tema püüdlusi ning Hansenile heideti ette, et ta peab maarahvakeelt liiga kalliks ja on saksema hariduse osa üsna väikeseks jätnud.

Lauldes koguti koolimaja raha 

Hansen olevat kostnud, et kuna ta eestlasena on sündinud, siis tahab ta ka nii elada, ja otsustas, et rajab siis oma jõu ja rahva abiga uue koolimaja. Raha hakati koguma laulukoori kontsertidega ja muidugi kohaliku rahva annetustest. Hobune rakendati ette ja koormaks olid lauludega koorilauljad ning nii see raha kogumise retk algas. Sõideti ringi ja lauldi, esineti raha kogumiseks, et lapsed saaks uue suurema koolimaja.

Koolimaja ehitusele tuli abilisi mitte ainult Iisaku kihelkonnast, vaid ka kaugemalt. Hanseni õpetamine ja kool olid muutunud populaarseks ning tema avar meelelaad ja meeldiv olemine meeldis inimestele. Kroonikast saab lugeda, et "Alutaguse rahvas oli küll vaene, kuid nüüd andis igaüks, mida vähegi võimalik".

Edu kooli loomisel viis järgmise suure ehituseni: tema eestvedamisel asutati Iisakusse esimene selts, Iisaku laulu mängu selts, ning tema valvsa pilgu all ehitati Iisaku seltsimaja, seesama armas kultuurimaja, mis siiani oma rahvast teenib.

Suure tuntuse saavutas Robert Theodor Hansen heliloojana. Vähe on inimesi, kes poleks kordagi kuulnud tema viisistatud südamlikku laulu "Ema süda".  

Laulu sõnad on kirjutanud Lydia Koidula  ja legend räägib, et kui Hansenite peres oli suur lein nende väikese tütre surma tõttu, siis trööstiks abikaasale viisistas Hansen need ilusad ja härdad sõnad, mis peaks ema tema valus trööstima ja mida nüüd tuntakse kõikjal Eestis. Väga populaarne on see laul ka näiteks Soomes. 

"Ema süda" on muutunud eesti rahvale omamoodi hümniks. Esimene suurem ülesastumine, kus see laul sai suure tuntuse osaliseks, oli 1886. aastal Harjumaa esimesel laulupeol. Iisaku koor esitas sel kaugel ajal kolm eestikeelset laulu ja "Ema süda" esitati lisaloona. Kohalolnud suurvürst Vladimir Aleksandrovitš (Aleksander II kolmas poeg) ja tema abikaasa Maria Pavlovna olid olnud väga vaimustunud sellest kaunikõlalisest laulust ning olid palunud selle endale vene keelde tõlkida ja anda kaasa noodid.

Paljud noodid hävisid 

Kuigi "Ema süda" on ehk kõige tuntum viis, mille Hansen on kirjutanud, võib sinna ritta panna veel sellised koorilaulud nagu "Miks sa nutad, lillekene", "Eesti muld ja eesti süda", "Kaugelt koju tulles", "Õhtu rahu" jne.

Hansen oli väga tagasihoidlik ega väärtustanud oma loomingut nii palju, kui see väärt oleks olnud. Ta kirjutas kodukoha kooridele ega hoolinud nootide trükis avaldamisest. Pärast tema surma hävis kahjuks suur kapitäis tema kirjutatud noote tulekahjus ja nüüd me ei teagi, milliseid imelisi lugusid me veel kuulda oleks võinud…

Robert Theodor Hansen suri Tallinnas 13. augustil 1912 ja tema põrmu Iisakusse toomisel võtsid austatud õpetajat vastu pillimehed, õpilased, laulukoorid ja kohalikud inimesed. 10 aastat hiljem püstitati Iisaku surnuaeda tema kalmule marmorist mälestusmärk.

Hanseni jälg Alutaguse kultuuri- ja haridusloos on olnud väga suur ja tähtis.

1912. aastal kirjutas ajaleht Postimees järelehüüdes: "Laul see oli Robert Hanseni elusoon. Laulus koguti jõudu, vaimustust, unustati eluraskused, eluhämarus; lauluga astuti ühest ajajärgust teise − Eesti ärkamise ajast läbi ärevuse-aastate praegusesse materialismi poole kalduvasse Eestisse."

Robert Theodor Hanseni sünniaastapäeva puhul on Iisaku kihelkonna muuseumis avatud infonurk tema elu ja loomingu kohta.

Iisaku rahvamajas austatakse Hanseni mälestust 18. oktoobril kell 19 algava kontserdiga "Suure suvise peo tuules", kus esinevad Atsalama segakoor, Iisaku segakoor, Oonurme segakoor ja Kirderanniku koor (dirigendid Ka Bo Shan, Tanja Elken, Keio Soomelt, Tiina Dammann).

Iisaku kirikus meenutati kogudust teeninud Hansenit 13. oktoobril pidulikuma jumalateenistusega.

Artikli koostamisel kasutatud allikad: Ü. Marits "Robert Theodor Hansen ja Iisaku" (1999, Iisaku), www.geni.com, A. Nurgamaa "Kodu-uurija Alli Vetekaja ja tema talletatud vaimne pärand" (2004, Iisaku).