:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2019/11/29/12777094t1hbbcc.jpg)
Huvitav oleks teada, kas riigihalduse minister Jaak Aab, korrutades oma visiitidel väsimatult, kuidas Ida-Virumaa on praeguse (ja ka eelmise) valitsuse prioriteet, ise ka natukenegi seda usub või ajab teadlikult udu.
JUHTKIRI Ida-Virumaa ei ole prioriteet
Järjekordne näide, mis paneb sellele mõtlema, on käesoleval nädalal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt avalikkuse ette toodud riiklik teehoiukava, mis peegeldab praeguse valitsuse eelistusi tee-ehituses aastani 2030. Piisab, kui heita kiire pilt kaardile, mis näitab, milliseid maanteid kavatseb valitsus eelseisva 11 aasta jooksul neljarealiseks ehitada, saamaks aru, et Ida-Virumaa on selles pingereas viimaste hulgas.
Kui Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu-Uulu maantee on kavas ehitada täielikult neljarealiseks, siis Haljala ja Narva vahel vaid üks 30kilomeetrine lõik Sillamäe ja Narva vahel ning sedagi alles aastatel 2028-2030. See-eest on aga teehoiukavasse ilmunud Tallinna ja Haapsalu vaheline 2+1-maantee, millest enne valimisi polnud juttugi.
Põhjarannik on korduvalt kirjutanud, et alles 2018. aasta kevadel käis eelmine majandusminister Kadri Simson välja veksli, et 2025. aastaks on Jõhvi ja Narva vahel neljarealine maantee. Tema mantlipärija selles ametis Taavi Aas selgitab, et kõike korraga ei jõua ja ootama peab just Ida-Virumaa. Nii palju siis keskerakondlikust sõnapidamisest ja hoolimisest ning prioriteetidest...
Ühtlasi näitab sellise teehoiukava väljatulek, et Ida-Virumaalt riigikogusse valitud saadikute ja ka siinsete omavalitsusjuhtide mõju on oma erakondades äärmiselt madal, kui piirkonna huvidest sedavõrd ilmselgelt teerulliga üle sõita lastakse.