/nginx/o/2019/12/06/12791453t1h7f27.jpg)
Kiviõli 1. keskkooli vilistlane, endine haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler ning praegune Tallinna ülikooli strateegiliste arenduste juht Mikk Kasesalk soovitab Põhjarannikule saadetud arvamusloos Lüganuse vallajuhtidel seoses kohalikus kogukonnas suurt pahameelt tekitanud Kiviõli kooli direktori Heidi Uustalu vallandamisega tagasi astuda.
Lüganuse valla hariduselus on mitmeid probleeme, kuid Kiviõli 1. Keskkooli direktor Heidi Uustalu ei ole üks neist. Kahetsusväärselt näevad Lüganuse valla praegused juhid Dmitri Dmitrjev (Keskerakond) Enno Vinni ja Viktor Rauam koolijuhi positsiooni ideoloogilisena ja soovivad selle täita endale sobiva ideoloogilise tööriistaga.
Ettekäänded, millega Heidi Uustalu vallandati ei ole veenvad ega kaalukad ja jätavad õhku küsimuse, kas tegu pole mitte isikliku kättemaksu ja opositsioonipoliitiku tagakiusamisega. Käesolevast aastast on kohalikus hariduselus haridusnõunikuna tagasi Mustvees lühidalt koolijuhi ametit pidanud Aarne Piirimägi, kes varasemalt on juhtinud nii Kiviõli 1. Keskkooli kui ka Kiviõli Vene Gümnaasiumi. Kogu loos on palju varjatud motiive ja vähe selgeid vastuseid, mille tagajärjel kannatavad õpilased ja õpetajad.
Lüganuse valla hariduse kõige suurem probleem on korrastamata koolivõrk. Vallas on 10 kilomeetri raadiuses 5 kooli. Erinevad analüüsid näitavad, et ratsionaalne oleks koolid kokku panna, sest praegu kulub ebamõistlikult suur ressurss väga väikeste koolide haldamisele. Muudatuste tulemusena saaks tõsta õpetajate palka, mis vallas jääb praegu üksjagu alla ka Eesti keskmisele õpetaja palgale. Lisaks oleks võimalik parandada õpilaste õpikeskkonda ja -tingimusi.
Koolivõrguga seotud muudatused on rasked otsused, millega vallajuhid parema meelega ei tegeleks, sest koolide liitmine ei ole populaarne. Tekivad küsimused inimeste töökohtadega, tuleb paremini korraldada ühistransporti, et õpilased hommikul kooli ja õhtul koju saaksid. Ühesõnaga palju jama ja vähe hääli. Asi, mis valla haridusellu võiks tuua palju positiivset, kipub kehva juhtimise ja umbse poliitkultuuri tingimustes pigem negatiivsena paistma.
Koolivõrgu peab korrastama ja kooli adekvaatselt pidama vallavalitsus kogu oma ametnike aparaadiga. Kooli pidamine ei tähenda ainult direktoriga töölepingu sõlmimist ja kooli eelarve kinnitamist. Kooli pidaja peab olema võrdväärseks ja konstruktiivseks partneriks oma piirkonna koolijuhtidele, panustama kooli arengusse samaväärselt kui seda teevad lapsevanemad ja kooli töötajad. Ainult sellises kolmepoolses koostöös on võimalik pakkuda kogukonnale head haridust. Praegu läheb kogu aur kahjuks poliitilise kemplemise ja vana vaenu realiseerimisele võimupositsioonilt. Ei ole just suurem asi eeskuju oma noortele, head vallajuhid.
Ühes asjas olen ma vallajuhtidega sama meelt. Ma ei kujuta ette, kuidas kujunenud olukorras oleks võimalik konstruktiivselt koos edasi töötada. Näidake üles riigimehelikkust, millest Eesti Vabariigis viimasel ajal nii palju puudu on - vabandage kogukonna ja koolipere ees ning astuge tagasi. Nii on ehk lootust, et väärtusruum, mida oma käitumisega igapäevaselt loome, annab noortele signaali, et jõupositsioonilt teistele liiga tegemine ei ole aktsepteeritav ja parim viis on üksteisega tsiviliseeritud moel ja argumentide toel asja arutades lahenduseni jõuda.
Mikk Kasesalk (Kiviõli 1. Keskkooli vilistlane)
/nginx/o/2019/12/06/12791453t1h7f27.jpg)